Atinji Igualdade Jeneru, Inan Aman Nafatin Suporta Oan Feto Asesu Edukasaun

Ilustrasaun (Foto: Espesial)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Atu atinji igualdade jeneru no hasae numeru feto iha dezenvolvimentu nasional, primeiru inan aman nafatin suporta oan feto asesu ba eskola.

Tuir feto Potensial Maria Amaral ba STL iha nia knaar fatin Kaikoli Segunda (09/03/2026) hatete, atu atinji igualdade jeneru no hasae numeru feto iha dezenvolvimentu nasional primeiru hahu husi familia labele halo diskriminasaun ba oan sira iha familia husi mane no feto, se inan aman haruka oan feto asesu edukasaun bele hasae kapasidade hodi bele hola parte iha dezenvolvimentu nasional no atinji igualdade jeneru.

“Se ita halo promosaun oin-oin maibe feto iha bareira la asesu ba edukasaun, ida nee mos satan ida ba feto, tanba nee mak atu atiji igualdade jeneru no hasae numeru feto iha foti desizaun no hasae numeru iha dezenvolvimentu nasional primeiru husi edukasaun, inan aman mos iha papel oinsa haruka oan feto sira asesu ba eskola hodi matenek nunee bele kontribui ba rai ida nee,” katak Maria.

Nia hatete, oras nee daudaun iha mos feto barak mak asesu edukasaun, maibe nuudar estadu nafatin fo hanoin ba inan aman sira atu labele halo diskriminasaun ba oan sira iha familia, tanba dala ruma ho ekonomia menus inan aman tenke deside oan balun mak asesu edukasaun no balun tenke para tanba ekonomia mak la suporta, ida nee mos beraira ida.

Husu mos ba feto maluk sira neebe mak remata ona eskola iha deit Sekundaria tanba ekonomia la kontinua estudu, husu nafatin kapasita aan liu husi formasaun sira neebe gratuita nee, nunee bele hasae kapasidade, no feto maluk neebe iha oportunidade asesu edukasaun aproveita ho didiak nunee bele hasae konhesimentu diak hodi kontribui ba prosesu konstrusaun estadu.

Nasaun ba oin presiza ema hotu nia kontribuisaun tantu husi feto no mane, maibe atu kontribui ho matenek tanba nee presiza kapasita aan nafatin.

Nunee mos Prezidente Republika Jose Ramos Horta hatete, feto ida neebe iha kbiit ekonomiku mak ajente ida ba mudansa iha nia komunidade liu husi empodera feto no inan sira, automatikamente hametin rendimentu familia, hadia kualidade moris no lori ekonomia ba oin.

“Aleinde nee, ita tenke atua ho desizivu atu mantein ita nia labarik-feto sira iha eskola. Dala barak, viajen ba edukasaun ida remata tanba deit laiha fatin seguru atu hela. Tanba nee maka ita fo prioridade ba konstrusaun Dormitoriu ba labarik-feto sira iha Dili neebe sei mai, neebe sai posivel ho apoiu jenerozu hosi Emiradus Arabes Unidus,” dehan PR Horta.

Fatin neebe seguru, dignu atu hela signifika labarik-feto ida husi aldeia dook neebe hela iha Dili bele konsentra ba ninia estudu, nia bele mehi boot liutan no harii futuru neebe diak liu ba nia-an rasik, ba nia família no ba nia nasaun.

Xefe Estadu hatete Luta ba feto nia direitu mak luta ba dame ida neebe justu no dura. Nee maka luta ba mundu ida neebe diak liu, ekuitativu liu ba ema hotu. Mai hakat ba oin hamutuk ho direitu, justisa no asaun konkreta.

(eme)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *