DILI, STLTIMORLESTE.com – Kompetisaun modalidade Atletizmu iha ambitu Jogus Desportuvus Comunidade dos Países de Língua Portuguesa (CPLP) remata, atleta Timor Leste (TL) nain 4 hetan medalha Bronze 4.
Tuir Prezidente Federasaun Atletizmu Timor Leste (TL), Afranio Xavier Amaral ba STL iha Estadiu Munisipal Dili, Kuarta (23/07/2025) katak, kompetisaun husi modalidade Atletizmu iha ambitu Jogus Desportu CPLP ohin finaliza ona ho ninia rezultadu atleta TL hetan medalha Bronze 4.
“Ohin kompetisaun modalidade Atletizmu Jogus Desportivu CPLP finaliza ho ninia rezlutadu atleta TL hetan medalha Bronjeitu 4, ida nee mak rezultadu esforsu husi federasaun nian, ita oferese medalha ba nasaun TL liu husi jogus Desportivu CPLP. Ami mos fo kongratulasaun ba Governu liu husi Ministeriu Juventude Desportu, Arte no Kultura (MJDAK) neebe mak husu ajuda ida ba Konfederasaun Nasional Portugal nian, atu ajuda eletroniku sira, fasilita atividades atletizmu lao diak, la iha protestu, ami espera katak ho preparasaun no ekipamentu sira neebe iha, buat hotu lao diak, ita ensera atividades atletizmu ohin lao ho diak, laiha buat ida akontese ho risku,” dehan nia.
Responde kona-ba difikuldade husi Federasaun Atletizmu nian durante nee katak, difikuldade barak, tanba nee presiza hadia.
“Ita laos kritika, laos liu husi media nee atu hatudu liman ba ema ida, maibe presiza buat barak ita tenke hadia, tanba ita nia bainaka sira mai presiza nesesidade, hau fo ezemplu deit bee ita presiza atu husu, ho buat sira nee tenke haree, buat seluk-seluk tan hau la hatene maibe bee nee buat neebe presiza ba ita nia isin, liu-liu atleta sira maibe bee mai demora, maibe iha enkontru evaluasaun mak sei hadia no ba oin, kuandu ita TL mak hakarak atu sai tan uma nain iha eventu internasional sira hanesan nee, iha tinan hirak oin mai nee, infraestrutura tenke hadia, kapasidade rekursu umanu tenke hadia nomos parte tekniku hanesan rejistu, servisu tekniku sira hanesan nee tenke entrega ba federasaun, labele fo ba asesor sira mak kaer, tanba nee makam buat balun lao la tuir regras federasaun ninia programa neebe iha, maibe ami komprende katak, maske iha falhansu balun maibe agradese tanba buat hotu-hotu lao normal, laiha problema,” afirma nia.
Nia haktuir tan katak, TL iha atleta ida ho naran Carlos Amaral husi atleta pezu ka dudu todan (tolak peluru) ida nee atleta ida neebe mak mai husi area rural, knua izoladu ida iha Cribas, Munisipiu Manatuto neebe identifika liu husi kampionatu nasional, profesor destakadu ida ho naran Elias mak hetan atleta nee, lori mai federasaun Atletizmu, depois maluk sira husi Cubano sira mak treinu nia.
“Ita haree ninia prostura kapaas, nia pontus ho Angola kuaze la diferente, tanba nee mak ami espera Governu tenke investe, sei nia fila fali ba Kribas Manatuto, entaun ninia talentu nee lakon ona, ita atu tama ona ASEAN, ita tenke tuir jogus iha SEA GAME, tenke tuir olimpiku, CPLP nee nasaun lian portugues, tanba nee Governu tenke tau matan ona ba atleta sira ho idade 16, para labele kotu deit iha dalan klaran, kuandu husik sira fila ba sosiedade, hemu tua, fuma segaru, ita lakon ona, maibe kuandu ita kompara ho nasaun avansadu sira, kuandu hetan atletizmu diak, ida nee hanesan osan mean ona, Governu tenke investe osan han, saude no buat hotu konsentrasaun, tanba nee tinan hirak tuir mai, ita bele hetan ona medalha,” akresenta nia.
Nia afirma, kuandu atleta neebe liu ona kompionatu nasional iha potensia diak no iha rekomendasaun husi tekniku sira tenke hela ona iha dormitoriu atleta nian hodi treinu nia ho insentivu atu sai diak liu tan, bele kompete.
Responde kona-ba kestaun atleta TL la konsege hetan medalha osan mean katak, iha reuniaun ba eventu internasional Jogus Desportivu CPLP nian nee, atleta neebe mak atu tuir kompetisaun nee idade tenke 16, maibe realidade atleta ema nian nee ho idade no altura aas liu atleta TL neebe nurak loos nee.
“Ami enkontru iha fulan Janeiru, atleta nee tenke moris iha tinan 2009 ho 2010, maibe realidade ema husi nasaun seluk neebe moris iha fulan Abril tinan 2008 mos tama, nee tanba saida, ita haree ita nia atleta sira nurak demais, maibe ema mai ho postura aas, ida nee atleta eropa nian husi Angola, ida nee tanba saida mak akontese hanesan nee, ita koalia iha enkontru atu kumpri regra nee, maibe implementasaun la tuir giaun neebe iha, depois asesor sira labele kaer buat hotu-hotu, too ultimu mak dehan servisu la diak hotu, ida nee labele, ami tekniku hakfodak kuandu too teknikalmente hakfodak dehan naran nee seidauk tama, tanba naran nee kanal uniku ida, ami lakon kontaktu ho Angola no Portugal tanba programa nee Governu ho Governu liu husi Ministeriu Juventude Desportu ninian, entaun ami atu tama kontrola iha sistema, la diak, tanba nee ita tenke hadia, tanba atleta barak mak mai ho idade boot no altura aas, ezemplu modalidade tuda todan ka pezu nee husi feto nian nee, idade boot no alturas naruk,” afirma nia.
Iha oportunidade hanesan Atleta dudu todan, Carlos Amaral sente kontente, tanba iha kompetisaun dudu todan ka tolak peluru nee, konsege hamrik iha palku leten, ho nasaun avansadu sira husi nasaun seluk.
“Hau sente kontente tebes-tebes tanba iha kompetisaun pezu ka dudu todan, hau hetan terseiru lugar, durante nee ami halao treinamentu lao diak no hau agradese ba hau nia treinador Sergio husi Cubano no Odete nuudar Timoroan neebe akompanha ami, hau agradese mos ba Sra Nona neebe mak akompanha nafatin hau durante fulan 3 nia laran, agradese mos ba hau nia treinador profesor Elias, husi nia mak hau ohin loron too iha nee no agradese ba hau nia rai doben TL, tanba husi nasaun nee mak ohin hau resprezenta rai doben TL iha jogus Desportu CPLP iha modalidade pezu ka dudu todan (tolak peluru).
(jos)







