Baku Feto Nee Krimi, Laos Domin

Ilustrasaun (Foto: Espesial)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Labele hatoman ho liafuan katak baku feto tanba domin, nee lalos, maibe asaun halo ema kanek nee krimi publiku, presiza keixa ba Ministeriu relevante sira.

Tuir Feto Potensial Maria Amaral katak, dala barak mane sira hatete katak baku nee tanba tauk lakon no tanba domin, ida nee hanoin neebe mak lalos, maibe kuandu liman kona ona feto nee krimi.

“Se ita konsidera katak hau baku o tanba hau hadomi o, no hau taa o tanba hau hadomi o, ida nee estigma neebe mak lalos, se karik o hadomi o nia feen laos o halo nia kanek no halo isin bubu nia tenke terus ba o nia hahalok, tanba nee mak labele hatoman ho liafuan nee iha familia no sosiedade, se o baku nee krimi,” katak Maria ba STL iha nia knaar fatin Kaikoli , Dili, Sesta (13/12/2024).

Lei tuir nia, bainhira baku feen ka maun alin relasaun familia nee violensia bazeia ba jeneru, nomos krimi publiku.

Iha fatin ketak, Diretora FOKUPER, Domingas afonso amaral afirma, hahu husi fulan Janeiru too Setembru, Forum Komunikasaun Feto Timor- Leste (FOKUPERS) rejistu kazu violensia bazeia ba jeneru hamutuk 280. Kazu violensia bazeia ba jeneru hahu husi Janeiru too Setembru sira rejistu kazu hamutuk 280, husi kazu nee vitima sira maioria husi Munisipiu Ermera.

“Kazu neebe mak daudaun nee FOKUPERS rejista hahu husi Jeneiru too Setembru kuaze iha dozentus oitenta (280 ), kazu nee maioria mak violansaun fiziku,” hatete Maria.

Diretora née dehan, durante nee sira mos akompanha hela sobrevivente sira liu-liu feto violensia bazeia ba jeneru.“ Ita mos akompanha feto sobrevivente liu-liu violensia bazeia ba jeneru no ita mos konsege akomoda labarik independente sira neebe mak mai hamutuk ho inan sira iha uma mahon, ita konsege akomoda labarik sira hamutuk 88 labarik,” katak nia.

Nunee mos Akademista Judite Ximenes hatete, kazu violensia bazeia ba jeneru nee krimi publiku, tanba nee mak se deit mak hetan labele nonok tenke hatoo keixa ba iha Ministeriu relevante sira.

“Uluk ema dehan nee bikan kanuru mak tarutu, maibe ohin loron mak akontese laen baku feen no oan ka alin nee laos bikan kanuru mak tarutu, maibe nee krimi publiku presiza hatoo keixa, nunee suspeitu sira bele simu sansaun tuir asaun neebe mak nia halo hasoru parseiru nomos maun ka alin,” katak nia.

(eme)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *