DILI, STLTIMORLESTE.com – Bankada Opozisaun FRETILIN hatoo keixa ba iha Ministeriu Publiku (MP), hodi husu legalidade ba nomeasaun Prezidente Tribunal Rekursu (PTR), Afonso Carmona.
“Ita dehan keixa nee kesar malu, maibe ami preokupa ho prosedimentu juridiku neebe vigora iha ita nia rain, ita kuandu koalia kona-ba lei komprimentu ba lei nee sempre liu husi Tribunal, no ita nia Tribunal sira nia ultima instansia iha Timor maka Tribunal Rekursu (TR), no too iha TR dehan prosesu nee tama ona iha tranzitu injulgadu, nee rekorensia seluk la iha ona, “dehan Deputadu Bankada FRETILIN, David Dias Ximenes ba jornalista sira, iha Edefisiu MP, Kolmera, Segunda (27/10/2025).
Tuir nia, akordaun Tribunal Rekursu (TR) deside ona maibe komprimentu ba akordaun nee seidauk iha, entaun inkomplimentu nee iha,” Se kuandu inkomprimentu la lao ita halo denegasaun da lei, ita halo abstrusaun da lei,” dehan nia.
Nia hatutan, agora tama tan iha ASEAN tenke garante seguransa juridika iha nasaun nee, atu ema bele fiar maibe ida nee la halo, orsida ema la fiar TL.
Tanba iha sosiedade ida nia moris liu husi lei no konstituisaun. No desizaun Tribunal nian Tribunais sira maka garantia ba lei, tanba lei sira nee protejidu ho asaun kuativa ida, no asaun kuativa la iha, tanba nee aprezenta dokumentus keixa ida nee, atu desizaun juridika apartir Ministeriu Publiku lori ba oin.
Maibe iha artikulasaun artigu barak no prosedimentu iha hotu laran, no artigu 124 artigu 164 no artigu 128 iha hotu laran, tanba saida.
Konsidera, nomeasaun sira nee la tuir prosedementu, agora ema be nomeia nee konsiente para halo nomeasaun sira nee ka lae, ida nee para labele dun malu deit.
“Keixa lolos nee orsida sira iha neeba maka dehan laos ami, no ami hakarak deit komprimentu ba akordaun Tribunal nian, tanba Deputadu sira maka husu fiskalizasaun abastrata ba lei neebe altera depois fo marjem hodi iha nomeasaun,” hatete Deputadu nee.
Deputadu nee afirma, iha akordaun nee koalia saida, depois la fo komprimentu ba akordaun nee denegasaun, obstrusaun no kuandu iha ilegalidade nia laran depois halo desizaun, ”nee mos desizaun nee ilegal depois ita uzu sasan Estadu nian nee ita bolu pekulatu, tan nee maka prekupa buat sira nee duke ita atu halo at malu diak liu prevene halo loos tiha kedan,” dehan nia.
Hatan kona-ba pedidu neebe antes nee hatama ona iha TR, nia parte dehan, pedidu neebe sira hatama ba iha TR antes nee, konaba aklarasaun mos resposta seidauk iha, envez lori ba iha Juiz relator maibe Prezidente hatama deit iha nia gaveta laran to agora sira la hatene.
Iha sorin seluk, Akademiku UNTL Rafael de Jesus dehan, ema hotu iha direitu atu hatoo keixa, kuandu sente buat balu lao la tuir nia dalan.
“Bele hatoo keixa tanba ema hotu iha direitu, se sente buat balu la dun loos diak liu hato keixa,” dehan nia.
Nia dehan, Ministeriu Publiku (MP) hanesan nain ba iha prosesu, nia iha knaar importante atu hare kona-ba keixa sira nee, tanba nee MP maka sei tetu kona-ba keixa sira nee.
Jornalista: Terezinha De Deus
Editora: Carme Ximenes







