DILI, STLTIMORLESTE.com – Banku Mundial hamutuk ho Ministériu Saúde (MS) halao Fórum Aprendizajen no fahe esperiensia kona–ba Finansiamentu Saude, hodi alkansa Kobertura Saúde Universál (UHC) iha Timor Leste (TL).
Nia dehan, forum nee ho objetivu atu fornese espasu dialogu neebe konstrutivu ba parte interesada sira hodi diskute dezafiu prinsipal sira iha sistema finansiamentu saude TL nian no formula pasu estratéjiku sira hodi alkansa UHC.
Nia tenik, hodi simu espíritu kolaborasaun no aprendizajen, fórum ida nee sai hanesan plataforma ida atu fahe konhesimentu, esperiensia internasional sira, prátika diak liu no rekomendasaun polítika sira neebe bazeia ba evidénsia.
“Durante dėkadas rua ikus, Timor Leste halo ona progresu signifikante hodi melhora rezultadu sira saude nian. Maibe, rekuperasaun iha indikador prinsipal sira ba prestasaun servisu saude nian sei iha kotuk kompara ho nasaun rejionais no sosioekonómiku sira, hodi difikulta progresu atu hakat ba Kobertura Universal Saude nian (UHC),” hateten reprezentante Banku Mundial, Mr David Freedman, bainhira halo lansamen ba atividade Forum Aprende no Fahe Finansiamentu Saúde ba Kobretura Universal Saude nian iha Timor Leste, iha Ministeriu Finansas, Aitarak Laran, Dili, Tersa nee (15/07/2025).
Nia esplika, TL ukun aan tinan 20 ona maibe kobertura ba universalidade seidauk antiji too 100%, tanba nee presiza kolabora husi parte hotu atu nune’e bele atinji kobertura saude universal ida ne’e iha Timor Leste.
“Indise Kobertura UHC nasaun nee nian para iha numeru 52, menus dok liu metade husi total 75 no rendimentu menus metade husi total 58 iha nivel rejional. Despezas publikas saude nian tun ona hafoin Pandemia, husi 11.4% tun besik 6% husi Produtu Domestiku Bruto (GDP sigla Inglez) iha tinan 2023, tanba presaun urgenti iha despezas publikas ba saude. Kuaze metade husi despezas publikas saude nian aloka ba salariu pesoal, maibe Timor Leste iha espesialista mediku 74 deit, neebe kuaze liu sorin balu mak aloka iha Dili, nunee hamosu laiha balansu ba rekursus umanus, ho barak liu mak dotor jeral kompara ho espesialista,” nia deklara.
Iha fatin hanesan, Visi Ministru ba Operasionalizasaun Ospitál VMOH dr. Flávio Brandão Mendes de Araújo informa, tinan 20 ona TL foin mak atinji kobertura balun neebe iha nivel rejional ho nasional.
“Maske ho ekipamentu neebe mak minimu husi ita nia ukun mai too agora, ita nia kobertura kiik liu iha nivel rejional, maibe ho minimu ba investimentu, maibe ida nee mak ita nia forsa no ida nee mak ita presiza servisu makaas liu tan atu nunee antinjimentu bele diak liu tan,” nia koalia.
Nia hatutan, painel diskusaun iha forum nee kobre topiku estratéjiku sira hanesan análize gastu setor saude, polítika fiskál no prioridade orsamentál, mekanizmu halibur fundu saúde, finansiamentu bazeia ba dezempeñu, no estratéjia atu habelar protesaun finanseira ba grupu vulneravel sira. Partisipante sira mós hetan konvite atu diskute kona-ba papél multisetoriál hodi apoia UHC, inklui hametin kapasidade rekursu umanu saude nian, fornese ai-moruk esensiál sira no dezenvolve infraestrutura kuidadu saude primaria.
Nunee mos Visi Primeiru Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Sosiais no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitaria (VPM-MKAS-MDRAK), Mariano Assanami Sabino hateten, Timor Leste foin mak antinji ba kobertura saude universal foin 52%, presiza hakas aan atu aumenta tan liu ida nee.
“Ohin ami halo diskusaun oituan katak ita foin mak 52%, ita tenke atinji too ona 80%, ita hatene katak ita iha pilar neen para atu bele hodi sukat ita nia servisu nee bele diak liu tan, pilar neen nee mak hanesan Governu, rekursusu umanu, finansa, informasaun, materiais/ekipamentu, forsa trabalhu,” nia afirma.
(jen)







