Defensor Publiku Kontinua Investiga Aman Nega Nia Oan

Ilustrasaun (Foto: Espesial)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Defensor Publiku kontinua halo prosesu investigasaun ba aman sira neebe mak nega nia oan, prosesu too tribunal too hetan rezultadu DNA.

Kestaun nee hatoo husi Inpetora Xefe Defensoria Publika, Marcia M. F. Sarmento liu husi nia intervensaun bainhira halo enkontru ho rede referal sira iha kaikoli, Tersa (18/03/2025).

Nia hatete, relasiona ho aman neebe nega nia oan, Defensoria Publiku kontinua halo prosesu investigasaun fraternidade too iha Tribunal too desizaun DNA.

“Oinsa aman neebe nega nia oan sira, liu husi prosesu naran investigasaun Frernidade ida nee prosesu sivil normalmente ami halo iha Tribunal, aban lo-loos nee se? iha meus atu hatene katak labarik nee nia aman mak se lo-loos, normalmente mos ami halo mediasaun atu ba iha Tribunal, meuis neebe ami halo liu husi mediasaun mezmu mane nee nega katak laos hau nia oan maibe halo meus oinsa nia responsabliza too labarik nee moris sambil prosesu investigasaun nee lao, desizaun husi Tribunal liu husi teste DNA no prosesu andamentu nee ita akompanha,” katak nia.

Nia hatutan, seluk kona-ba regulasaun ezersisiu do poder paternal neebe mak bainhira inan ho aman sira la hela hamutuk ho separa entaun sira nia parte regula labarik nee hela ho se? elementus oinsa vizita ida nee, Defensor publika mos fasilita ida nee halo mediasaun nomos prosesu ba iha Tribunal.

Nunee mos Sekretariu Estadu Igualdade (SEI), Elvina Sousa Carvalho hatete, bazeia ba enkontru rede referral dala hira neebe halo dezde asumi responsabilidade nuudar Sekretariu Estadu Igualidade tenta atu uza pozisaun hanesan membru Governu liu-liu atu koalia asuntu sira neebe mak presiza intervensaun politika, pur ezemplu ba lei sira, agora daudaun haree ba nesesidade seriedade presiza atu halo duni revizaun ba lei kontra violensia domestika, mak inisiu tinan ida nee intensivu no bele dehan agresivu oituan ba hasoru Ministru hodi dehan lae tempu nee laos atu halimar ona maibe tenke hakat ba oin.

Nia dehan, presiza iha seriedade hakat ba oin no hakat ba revizaun no agora diskusaun husi ekipa teknika SEI, ekipa legal husi SEI no Ministeriu Justisa no ONG sira liu-liu ALFELA, rede Feto, JSMP, FOKUPERS tuur hamutuk ona para haree ba draf nee, haree liafuan sira no redasaun sira bele manda ba Konselhu Ministru hodi bele lori ba Parlamentu Nasional.

Nunee mos koalia fila fila kona-ba kodigu rejistu sivil atu rezolve kona-ba sertidaun sira nee, aman deskonhesidu ka estatus saida mak atu prega ba labarik nee so bele rezolve ho lei, tanba nee mak lei ida kodigu prosesu sivil nia esbosu iha ona, Ministeriu Justisa lori ona ba iha Konselhu Ministru mais presiza lori fila hodi haree, presiza ajusta fali buat balu iha lei nee mak lori fila fali ba Konselhu Ministru.

“Ita haree katak esforsu husi Governu halo hela, ida nee ita bele dehan esforsu sira nee hotu atu bele fo deit kondisaun neebe mak diak ba sidadaun hotu tantu feto no mane, labarik ema ho defisiensia atu nunee bele hetan moris neebe dignu iha protesaun no iha lei nia oin, no hetan atendimentu neebe hanesan, no husi Ministeriu Sosial rona saida mak durante rede referal koalia katak ita presiza habelar ka haluan servisu ida uma mahon nia, hanesan sira dehan sei estende tan uma mahon rua nee responde ona ba nesesidade saida mak durante nee ita halo ezijensia ba,” katak SEI.

Nia hatutan, koalia kona-ba advokasia hanoin depois de inisiu ano SEI deskobre katak se tuur deit fatin halo enkontru deit ladun efetivu, tanba nee tama husi fulan Janeiru SEI iha inisiativa ida ba vizita membru Governu hotu hodi koalia kona-ba politika no kompromisu jeneru sira neebe iha no lei sira neebe mak adopta kona-ba promosaun igualdade inkluzaun nia, no obrigasaun husi linas ministerial sira nee saida.

(eme)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *