Defisiente Mental Moris iha Nia Mundu Mesak

Foto: Espesial

DILI, STLTIMORLESTE.com – Defisiente mental ka moras mental nee presiza tebes kolabora husi familia sira koko atu kompriende, nunka atu julga satan halo violensia hasoru nia, tanba nia la toka ho realidade, maibe nia moris iha nia mundu mesak.

Liafuan nee haktuir husi Madre Ssps, Joana Soares bainhira dada lia ho STL liu husi telefone iha Dili, Kuarta (14/01/2026).

Madre Joana hatete, maluk moras mental sira nee presiza tebes kolabora husi familia mak primeiru, segundu husi Governu, tuir fali mak husi igreja no ambiente neebe nia hela bá tenke kolabora hamutuk.

Tuir nia, maneira neebe presiza atu halo bá ema moras sira neemak primeiru familia koko atu komprende nia no nunka atu julga satan halo violensia hasoru ema moras mental sira. Tanba nia la toka ho realidade, nia moris iha nia mundu mesak.

“Nia la toka ho realidade, nia moris iha nia mundu mesak .Moras mental nee iha oioin balun kalma deit, hamnasa no tur nonton deit maibe balun tanis, hakilar no balun agresivu liu,” tenik Madre nee.

Nia afirma, dala ruma maneira neebe familia uza atu hasoru sira mak iha esperiensia barak hatudu katak, sira neebe agresivu dala ruma familia kesi ou sulan deit. Ba sira neebe kalma, hamnasa mesak familia husik hela deit nia lao mesak ba mai, dala ruma familia buka tuir i dala ruma mos lae. Maibe tenke bá buka hodi husu tuir nia han ona ka lae, hemu ona ka lae. Needuni iha buat barak mak familia bele tulun.

Madre Asatu katak, dala ruma sira neebe agresivu nee baku ou uza sasan kroat, tanba nee familia sira mos tenke kuidadu sasan kroat sira husi nia, labele rai arbiru. Familia tenke kria ambiente neebe diak hodi tulun maluk defisiente mental nee. Ajuda seluk fali mak tenke buka ajuda ho aimoruk, lori nia bá hasoru Dotor sira kona bá moras mental nian hodi kontrola. Ezemplu hanesan nia emosaun nee makas no dala ruma troka-troka nee so dotora mak bele hatene hodi fo aimoruk hakmatek nian.

Madre hatutan, familia mos tenke suporta sira nia emosaun, labele provoka para nia emosaun nee la stabil, no hanesan familia tenke rona mos nia.

“Halo katak, hau hanesan familia iha bá ema nee, hau halo laos ho hakribi nia maibe hau halo ho seguru, para nia bele sente seguru iha uma,” dehan Madre ho lian mamar.

Alende nee familia mos tenke lori bá psikolog no psikiater hodi hetan edukasaun ruma. Buat seluk tan mak hanesan halo ezersisiu nomos bá fatin refresing nian, lori sira bá peknik no fatin ruma neebe bele ajuda.

“Hau hanoin iha Timor ita seidauk toman, ita haree sira moras nee hanesan buat neebe ita tauk, tenke dook no labele ajuda. Neemak halo sira nia moras nee aumenta tan deit nee,” nia tenik.

Nia dehan, nunee mos lori sira bá fatin intensivu hanesan iha Laclubar no fatin sira seluk.

Iha sorin seluk Inan husi Defisiente Mental Osvalgo, Domingas Soares dehan, kuidadu moras ida nee hanesan leba hela krus ida iha moris lor-loron. Tenke pasensia no fuan boot, tanba dala ruma semana too tiha fulan mos laiha tempu atu deskansa ho diak. Pior liu mak hasoru sira ho kondisaun agresivu nee, tanba sira la hakmatek, emosaun sae hela deit, siak, buka buat kroat, halo violensia no tenta atu soe aan bá rai naruk. Neebe nudar familia tenke pasensia, kuidadu no matan moris bá sira.

“Hau nia oan nee agresivu tebes, nia diak no hakmatek nee lalais deit. Buat ruma mak la kona ona nia laran, sasan uma laran nia halo rahun deit no baku ami arbiru. Selae nia hakilar, hakarak lao bá mai no dala ruma mos tenta atu soe aan bá rai naruk,” espresa nia ho tanis.

Nia hatutan, moras ida nee presiza familia no ambiente ida nia hela bá nee atu kompriende sira nia kondisaun. Se la kompriende mak sira nia moras nee aumenta aat liu. Maske lori ba halo konsulta hasoru mediku no ful-fulan hemu hela aimoruk, maibe familia ho ambiente la suporta, sira nia moras nee aumenta pior liu.

(dom)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *