Deskonfia Asediu Seksual Akontese iha Eskola Balu

Foto: STL/Terzinha De Deus

DILI, STLTIMORLESTE.com – Iha fulan Setembru tinan ida nee, Komisaun Funsaun Publika (KFP) liu husi ninia Komisariu Disiplinar foti ona desizaun kona-ba kazu asediu seksual neebe deskonfia akontese iha eskola balu.

Advogada Estajiada, Neolanda Fernandes hatete, funsionariu publiku komete duni asediu seksual hasoru ninia estudante. Sansaun neebe hatoo ba funsionariu refere mak repreensão escrita” ka “xamada atensaun”.

Tanba kazu ida nee refere ba Eskola Sekundaria ida neebe mak funsionsriu ida halo asaun asediu seksual ba dala-3, inklui koko halo esplorasaun seksual ba ninia aluna hodi oferese osan troka ba atividade seksual no aktu seksual sira seluk neebe akontese durante oras eskola.

JU,S neebe reprezenta aluna no familia hakarak rekonhese esforsu KFP atu halo investigasaun ida neebe seriu no neebe rekolha informasaun ho objetividade no ikus konsidera duni katak, funsionariu viola ninia dever.

“Ami hatene investigasaun ba kazu asediu seksual presiza iha konhesimentu diak, haree ba natureza husi asaun no dala barak falta testemuna direta ka rejistu dokumental ba asaun,” dehan Neolanda ba jornalista sira, iha Farol, Dili, Kuarta (05/11/2025).

Nia hatutan, JU,S mos konsidera katak prosesu disiplinar ida-nee lao ho tempu razoavel, haree katak loke prosesu disiplinar iha fulan Marsu no desizaun iha fulan Setembru. JU,S fo parabens ba Komisaun Funsaun Publika (KFP) neebe iha kapasidade teknika atu halo investigasaun, espesifiku ba kazu asediu seksual no mos bele halo iha fulan 6 nia laran.

Konsidera, lei no regulamentu klaru katak, bandu funsionariu hotuhotu atu halo asediu seksual. Maibe funsionariu iha kazu refere laos deit funsionariu publiku, nia hanesan dosente no asaun nia halo hasoru ninia aluna rasik. Aleinde nee asaun nia halo iha eskola, inklui ho asaun neebe hamate liberdade hosi aluna ida nee hodi koko halo asaun ho natureza seksual.

Tanba tuir JU,S nia haree KFP iha ninia desizaun hodi determina kastigu, ka sansaun la tetu didiak gravidade hosi asaun refere. Tanba tuir Estatutu Funsaun Publika no Regra Disiplina Dosente nian, asaun asediu seksual nudar asaun grave. La loos katak tanba la iha asaun seksual kaer isin ka halo relasaun seksual mak asaun la grave. Pensamentu nee mai husi estereotipu no norma sosial jeneru neebe diskrimina feto no la komprende impaktu husi hahalok no abuza poder, bazeia ba diferensa poder ka poder la hanesan entre funsionariu neebe komete asediu seksual ho vitima.

Tuir Estatutu Funsaun Publika sansaun xamada atensaun aplika ba “violasaun kaman” Sansaun inatividade mak tuir Estatutu devia aplika ba “desrespeito grave ba sidadaun”. No mos devia tetu agravasaun bainhira dosente ida komete asediu seksual hasoru alunu ida nee hafoer naran servisu publiku edukasaun nian.

Nunee, tuir regulamentu disiplina dosente, asediu seksual iha ambiente eskola komete hosi dosente nudar violasaun grave, laos violasaun kamaan. No tuir analiza desizaun uluk nian husi KFP, sansaun iha kazu ida nee la reflete todan hosi asaun asediu seksual.

Tempu too ona atu sansaun ba asediu seksual iha funsaun publika, liuliu hosi sira iha pozisaun poder, reflete violasaun grave ba sira-nia dever.

Afirma, JU,S hakarak informa katak sira nia parte husu ona ba KFP atu asesu ba dokumentu sira hosi prosedimentu disiplinar, tuir direitu asesu ba informasaun no submete ona rekursu hosi desizaun Komisariu Disiplinar ba koletivu Komisaun Funsaun Publika.

No JU,S fo fiar nafatin ba Komisaun Funsaun Publika iha prosesu dixiplinar sira hotu haree ba alegasaun asediu seksual, komete hosi funsionariu publiku atu tetu ninia gravidade hosi asaun refere. No sira fiar metin katak, KFP sei analiza sira nia rekursu ho seriu no tuir regra neebe iha.

“Iha ami nia rekursu nee ami lamenta desizaun neebe fo ba infrator neebe komete asediu seksual hanesan repreensão escrita ami fundamenta tuir regra prosedementu disiplinar, no mos orientasaun nao asediu seksual iha KFP nian, numeru 12/2017 neebe hare ba gravidade husi hahalok neebe komete husi autor refere,” dehan nia.

Nia mos ezije atu haree fila fali rekursu no desizaun neebe maka hato tanba kaman, la devia hetan repreensão escrita” ka “xamada atensaun, tuir orientasaun ba asediu seksual Funsaun Publiku nian, ba hahalok asediu seksual determina ho klaru, hahalok sira nee ho sira nia sansaun maka saida deit.

Husu atu KFP atu haree fila fali, tanba desizaun primeiru husi Komisariu disiplinar agora halo rekursu ba iha hirarkia ba iha KFP, neebe dirije ho kompozisaun oin oin alende Prezidente iha Komisariu sira seluk. Sira ezije rekursu tanba iha indisus krime, halo ona denunsia no submete ona ba iha Ministeriu Publiku.

No kazu rua neebe iha hanesan Eskola Nikolau Lobato, no mos eskola 5 De Maiu, no iha kazu rua nee iha hotu ona desizaun, no desizaun hanesan. Tanba nee maka bolu atensaun ba KFP atu hare ba iha gravidade husi hahalok asediu seksual, atu tetu didiak fila fali ba rekursu neebe sira hatama ba kazu rua nee.

Sira mos halo koperasaun ho Ministeriu Edukasaun, atu halo sosializasaun ba iha Eskola sira ba iha Direktor Eskola no Inspetor Eskola sira, no mos halo atividade formasaun ba iha Munisipiu sira hotu, atu halo prevensaun.

No ba kazu ida nee vitima sira kontinua ba eskola hanesan babain, desizaun KFP nian fo fila fali ba infrator nee ba hanorin fila fali eskola, tanba nee sira dada lia ho Eskola no hakerek ona karta ba iha ME, rejeita atu edukador nee fila hikas fali ba eskola, eskola la simu no husu hein desizaun ba rekursu nian.

KFP rekonhese sira komete, kastigu maka represaun eskrita no husu atu fila fali ba Eskola atu hanorin, tanba nee maka husi eskola no familia la konkorda atu fila fali ba eskola, tanba nee halo rekursu husu atu hein desizaun rekursu husi KFP.

Iha fatin ketak, Komisariu Komisaun Funsaun Públika Portefoliu Disiplinar, Agapito da Conceinção dehan, sira aplika sansaun nee, tanba la iha faktus.

“Ami fo represaun eskrita tanba la iha faktus, ami hatun abertura investigasaun ba iha terenu laos ba iha parte ida deit maibe ba iha parte hotu, sasin no parte ida neebe ligasaun ba asediu seksual ida nee,” dehan nia.

Nia hatutan, investigador sira tun ba iha terenu la iha faktus ida neebe forte, tanba nee maka fo represaun eskrita, no kuandu represaun eskrita iha mos impaktu boot, katak nee kastigu ida nia sei la tuir promosaun. Kuandu suspensaun evidensia kuandu forte, bele fo demisaun kuandu faktus forte.

Tanba asediu seksual iha grau oin oin, hanesan liu husi mensajen ka koalia, se liu husi fiziku nia grau iha todan no kaman tenke balansu, se kontaktu fiziku iha grave maibe la iha faktus ida kona-ba ida nee.

Jornalista: Terezinha De Deus
Editora: Carme Ximenes

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *