Ekonomia Lao Rezilente, Inkluzivu, Tenke Sustenta Setor Privadu

Governador Banku Sentral Timor Leste (BCTL), Helder Lopes. (Foto: Media PR)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Ekonomia Timor Leste (TL) atu lao ba oin ho rezilente, divirsifika no Inkluzivu, tenke sustenta ho setor privadu.

Kestaun nee hatoo husi Governador Banku Sentral Timor Leste (BCTL – sigla português), Helder Lopes ba jornalista sira, bainhira remata halo enkontru ho Prezidente Republika Jose Ramos Horta iha Palasiu Prezidensial Nicolau Lobato, Bairo Pite, Segunda kalan 10/03/2025.

“Ekonomia atu lao ba oin ho rezilente divirsifikadu, Inkluzivu no sustentavel nee tenke sustenta ho setor privadu, investimentu setor privadu, kazu ita nia ekonomia sei domina ho despeza publiku, tanba nee mak dala barak ita bolu ita nia ekonomia ou ita karakteriza ita nia ekonomia, ekonomia neebe defende ba setor publiku ou ekonomia defende ba mina,” dehan Governador.

Governador dehan, ba oin presiza fasilita setor privadu sira para sira krese nunee sira mak sustenta ekonomia, no hahu husi nee papel banku sentral atu haree industria finanseria, oinsa setor finanseiru nee nia mos krese hanesan industria ida iha ekonomia.

“Ezemplu banku sira instituisaun finaseira sira nee empreza ne setor privadu ita hakarak dada tan barak mai hodi dezenvolve industria finanseria hodi kontribui ba dezenvolvimentu ekonomiku, maibe bainhira instituisaun finanseria sira nee iha ka estabelese sira ita mos hakarak atu suporta setor privadu seluk husi industria seluk liu husi fo servisu finanseru hanesan kreditu, atu nunee sira bele krese,” katak nia.

Nia hatutan, iha situasaun Timor Leste agora iha setor finanseru tinan kotuk konsege hasae kreditu ba setor privadu too besik 9% iha tinan kotuk 2024, ida nee katak kresementu ba setor privadu nee sai 9%.

“Maibe ita nia hakarak laos ida nee deit, ita nia hakarak nee liu ida nee, entau atu halo ida nee saida mak ita presiza halo, ita presiza kria ambiente neebe kondusivu atu nunee instituisaun finanseria mos hakarak hasae nia osan hodi fo ba setor privadu, setor privadu kuandu simu osan nia mos tenke fo fila ema nia osan selu nia funan ou setor privadu ita kapasita sira bele husu kreditu iha banku sira hodi halo negosiu, atu nunee sira labele krese,” katak nia.

Nia hatutan, atu halo ida nee banku sentral nia prioridade 3, ida mak expasaun merkadu kreditu, fasilita banku sira nee para tenke expanda nia servisu kreditu ba setor privadu sira, entaun presiza kria lei, asegura katak sistema garantia nee tenke iha para fo seguransa ba banku sira hodi hetan kreditu.

Prioridade segundu mak inkluzaun finanseria haree fali, se karik empreza nee mak mikro pekenu no mediu empreza halo nusa para fo edukasaun finaseiru ba sira no eduka sira para aprende oinsa mai asesu kreditu iha banku, no utiliza osan nee ho didiak iha empreza atu nunee osan nee labele lakon leet deit, maibe buras.

No prioridade terseiru mak bolu sistema pagamentu ou promove dijitalizasaun iha sistema pagamentu iha nasional, se karik empreza sira nee mak iha area rurais maibe hakarak asesu kreditu entaun ho prioridade banku sentral nia neebe atu promove dijitalizasaun lansa programa ida bolu naran banku iha hau nia bolsu.

(eme)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *