Estudante Ensino Superior Amostra Riku Soin TL Ba Loron Mundial Geologia

Expo - Estudante sira husi Fakuldade Engineering, departementu Tekniku Industria, amostra sira nia produtu iha expo ba komemorasaun loron mundial Geologia Timor Leste ba dala 10 iha Resintu Kampus Universidade Dili (UNDIL). (Foto: STL/Joseph Koa)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Relasiona ho selebrasaun loron Mundial Geologia ba dala X iha Timor Leste (TL), estudante sira husi Departementu Engineering Petroleu no Rekursu Minerais, amostra riku soin Timor nian hodi komemora loron Mundial Geologia iha Universidade Dili (UNDIL).

Tuir Reitor UNDIL, Jose Agustinho da Costa Belo ba STL hafoin realiza seminariu ho tema, Konserva Rekursu Naturais sira Geologia nuudar xave ba sustentabilidade, neebe maka sai orador prinsipal iha seminariu nee, husi Ministru Petroleu no Rekursu Minerais, Francisco da Costa Monteiro.

“Ohin ita komemora loron mundial Geologia Timor Leste ba dala X, ita nia estudante ensino superior sira laos deit husi UNDIL maibe, husi Universidade Nasioal Timor Lorosae (UNTL), Universidade Oriental Timor Leste (UNITAL), Universidade da Paz (UNPAZ), Dili Institute of Technology (DIT) no Ministeteriu Petroleu Rekursu Minerais (MPRM), halao feiras iha UNDIL ba komemorasaun loron importante ida nee. Iha feira nee, estudante sira amostra iha feira nee katak, fatuk sira neebe maka ita haree ladun iha importansia, maibe kuandu sira haree didiak, haree ho oclu sira neebe ho siensia, sira hatene katak fatuk sira nee, karu teb-tebes iha mundu. TL hetan grasa tanba, laos deit iha mina rai no gas, maibe iha rai barak teb-tebes hanesan magnesium barak, tanba nee ita presiza promove, investe makaas iha area Geologia, liu-liu departementu petroleu ho minerais, para ita nia ema sira bele tan rekursu ida neebe iha hodi kontribui ba dezenvolvimentu ekonomia nasaun TL ba futuru,” dehan nia.

Nia dehan, Universidade nia papel maka diskusaun, debate no seminar, haree Geologia nee, papel ida neebe importante, mundu tomak halo hela selebrasaun, TL mesmu kiik maibe ninia vizaun tenke ba oin.

“TL mesmu kiik, maibe ita nia vizaun nee tenke ba oin, ita independensia tinan barak ona, moris diak ba ita seidauk, tanba nee independensia kompleta, ita tenke haree rekursu naturais neebe ita iha nee, entaun Geologia ho mina rai nee, estudante sira tenke serbisu makaas, dosente sira tenke buka liu tan rekursu minerais neebe iha nasaun ida nee, sai rekursu ida neebe iha hodi dezenvolve ba Timor oan hotu,” dehan Reitor UNDIL, Jose Agustinho da Costa Belo.

Nia haktuir tan katak, liu husi seminariu nee, Ministru Petroleu Rekursu Minerais, mai fo vizaun, tekniku sira mai fo sira nia hanoin, para buat hotu-hotu informadu sente diak, TL rai kiik maibe ninia rekursu nee naton, hodi halo jestaun diak ba moris povu Timor oan sei la duvida.
Iha oportunidade nee, Ministru Petroleu no rekursu Minerais, Francisco da Costa Monteiro dehan, governu husi tempu ba tempu iha esforsu kontinua hela kona ba oinsa dezenvolve riku soin Timor nian.

“Governu husi tempu ba tempu, kada tinan sempre troka malu ukun, maibe iha nafatin esforsu kontinuasaun hodi dezenvolve ita nia riku soin sira nee, forma maka diferente maibe esforsu sira nee iha hela deit, tanba leno ba ita nia lei petroleum no minerais para promove ita nia explorasaun sira nee lao hela. Husi parte IX governu Konstitusional, desde simu tomada de pose, iha tinan 2023 too ohin loron, ho kontente teb-tebes, ami bele partilha katak, esforsu lubuk ida lao hela iha parte Minerais nian ami halo lisensiamentu 43 explorasaun nian, iha parte petroleu mos iha lisensa lubuk ida, investigasoens Geosientifiku, iha deskobrementu lubuk ida, iha mos fosil balu neebe iha ninia signifikasaun sientifiku iha mundial, laos iha TL, ita deskobre iha tempu ida nee,” dehan nia.

Nia haktuir tan katak, Institutu Geologia Timor Leste (IGTL) mos ajuda lubuk ida, identifika rai sira neebe maka iha risku, rai neebe maka atu monu, informa ona ba ministeriu Interior hodi evakua povu neebe maka sai vitima ba rai halai nee, iha aldeia ida iha Ermera neeba, foin lalais rai atu monu tiha.

Ho IGTL nia intervensaun konsege identifika, mobiliza povu ses lalais, depois la kleur rai nee monu iha Ermera, ita la ba iha neeba, komunidade balun neebe hela iha neeba kuaze 50 pesoas bele hetan dezastre iha neeba,” dehan Ministru Francisco da Costa Monteiro.

Husu ba publiku katak, Geologia nee hanesan profisaun ida iha area neebe dala ruma Geo nee dehan rai deit, maibe iha rai okos neeba nee iha riku soin barak iha neeba, tanba nee husi parte Geologia loron-loron sempre komunika ho fatuk sira iha rai laran, neebe dala ruma haluha atu komunika ho sosiedade.

“Ita la projeta importansia husi Geologia no ita nia serbisu sira nee ba sosiedade enjeral, tanba nee hau apela ba sira, liu-liu Timor, atu komunika ho sira para ita nia povu sira hatene loloos, ita nia papel iha sosiedade ba ita nia dezenvolvimentu nee halo nusa, hodi ikus mai kuandu ita fo mensajen balun ba, sira mos kompriende, selae ita koalia ho fatuk deit, maibe sira la hatene ita nia mensajen sira,” dehan nia.

Iha fatin hanesan, Remigio Mariano Ximenes, nuudar estudante UNDIL husi Fakuldade Enginering, departementu Tekniku Industria dehan, komemora loron mundial Geologia nian.

“Ami iha Departementu Engineering Industria, iha nee akomula departementu Geologia, Departementu Industria, Departementu Petroleu no departementu Informatiku, tanba nee husi parte area engineeria ami iha ligasaun ba malu, tanba nee produtu neebe maka ami amostra iha loron mundial ida nee, ami halo produtu tizolu neebe ami transforma husi lixu sai produtu tizolu neebe utiliza iha trotoar leten. Nuudar estudnate, sente kontente teb-tebes ba loron mundial Geologia, ami bele expresa ami nia konhesementu produtu neebe ami produs hodi hatudu ba publiku,” dehan nia.

Alende nee, amostra mos produtu halo fugaun uza olio foer, expo mos produtu makina manual kuda hare.

Tuir observasaun STL iha loron mundial Geologia bad ala X iha TL, hafoin seminar, Ministru Petroleu no Rekursu Minerais, akompanha husi Reitor UNDIL no Prezidente IGTL, observa produtu neebe amostra husi estudante sira iha ambitu komemorasaun loron mundial Geologia iha resintu kampus UNDIL.

(jos)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *