DILI, STLTIMORLESTE.com – Tribunal Rekursu (TR) fo sai ona desizaun kona-ba keixa neebe hatama husi Advogados Da Silva Teixeira & Associados, Lda kona-ba ezonerasaun eis Prezidente Konselhu Administrasaun Rádio e Televisão de Timor Leste, Naldo Rei.
Tuir Eis Prezidente Konselhu Administrasaun Rádio e Televisão de Timor Leste, Naldo Rei katak, mezmu Tribunal Dili hatun tiha ona desizaun loos hasoru desizaun sala ida husi Governu Timor Leste, IX Governu halo rekursu ba Tribunal Rekursu. Maibe iha loron 9 fulan Outubru 2025, Tribunal Rekursu hakotu prosesu nee ho akordaun ida hasoru desizaun sala Governu nian.
Liu husi akordaun nee, Tribunal Rekursu deside kondena Estadu Timor Leste no ezije selu kompensasaun ba nia ho pagamentu tipu rua.
“Ida selu hau nia salariu korespondente ba periodu entre 16.01.2019 no 01.02.2022, katak tinan tolu no fulan ida ho montante total US$ 68.094.00 no mos juru sira ho taxa legal 6%, hahu sura husi data sitasaun too loron pagamentu. Segundu selu mos ba hau montante US$ 2.000.00 ba prejuizu naun patrimonial ho mos taxa legal jurus 6%, hahu sura husi data sitasaun too loron pagamentu,” dehan eis Prezidente Konselhu Administrasaun Rádio e Televisão de Timor Leste, Naldo Rei ba jornalista sira liu husi Komunikadu Emprensa, iha Farol, Tersa, (03/02/2026).
Nia hatutan, simu informasaun katak Tribunal Rekursu emite ona akordaun, katak foti desizaun ikus ona kona-ba keixa neebe hatama husi firma advogados Da Silva Teixeira & Associados, Lda., neebe reprezenta nia iha kazu ezonerasaun la ho kauza justa, neebe Konselhu Ministrus determina, tuir rezolusaun aprova iha loron 9 fulan Janeiru 2019.
Nia esplika, hahu halo nia knaar nuudar Prezidente Konselhu Administrasaun Rádio e Televisão de Timor Leste durante mandatu VII Governu Konstitusional, neebe hahu ukun iha 15 fulan Setembru 2017. Tuir kontratu asina iha loron 1 fulan Fevereiru 2018 ho Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosial iha VII Governu, loron servisu ikus liu ba nia mak 31 Janeiru 2022.
Nunee, bainhira hahu nia mandatu, orsamentu jeral estadu laiha no funsionariu hotu-hotu RTTL EP nian simu salariu husi transferensia publika mai husi orsamentu duodésimu neebe jere husi VII Governu. Molok VII Governu ramata ukun, transferensia publika ba pagamentu salariu sira ba fulan Julhu 2018 tama tiha ona iha konta bankaria RTTL, E.P.
Nia argumenta, bainhira VIII Governu hahu ukun iha 22 Junhu 2018 hafoin eleisaun antesipada, RTTL tama ba tutela Sr. Merício Juvinal dos Reis “Akara” nian nuudar Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosiál.
Tanba nee, RTTL, EP hasoru difikuldade finanseira no presaun oin-oin husi membru Governu ida nee no mos husi Ministru Reforma Lejislativa no Asuntu Parlamentares, Sr. Fidelis Manuel Leite Magalhães. Nunee, nia no funsionariu permanente no kontratadu sira hotu kontinua halao programas no atividades RTTL, E.P nian ho pasiensia no etika profisional.
Nia afirma, tama fulan Agostu 2018, Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Sr. Mericio Juvinal dos Reis “Akara” no Ministru Reforma Lejislativa no Asuntus Parlamentares, Sr. Fidelis Manuel Leite Magalhães lakohi duni halo transferensia publika ba RTTL, E.P. Nia parte halo pedidu dala barak liu husi karta neebe diriji ba sira no sira nunka hatan.
Ho ida nee nia konvoka reuniaun ho membru vogal sira RTTL, E.P nian, no sira aprova selu salariu ba funsionariu sira ho osan publisidade neebe tama ba konta RTTL E.P. nian. Halo ida nee, tanba funsionariu sira halao ona sira nia knaar no sira tenke simu osan tuir kontratu neebe asina ona ho Prezidente sesante RTTL, EP., Sra Milena Abrantes iha VI Governu konstitusional nia okos.
Nunee, ho kedas intensaun atu hasai nia husi kargu, VIII Governu nomeia Sr. Francisco da Silva Gari, iha altura neeba asesor ba Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosial, Sr. Merício Akara, hodi halo auditoria ba RTTL, E.P.
Biar la aprezenta rezultadu auditoria ho faktu ka fundamentu juridiku neebe deit, Konselhu Ministrus deside ezonera nia iha 9 Janeiru 2019 no nomeia kedas Sr. Francisco da Silva Gari mak sai fali Prezidente RTTL, E.P hodi troka nia.
“Dezde VIII Governu hahu ukun, husi Agostu 2018 too Janeiru 2019, sira nunka halo transferensia publika ba RTTL, E.P too ezonera hau iha loron 9 Janeiru 2019,” nia sublina.
Nia dehan, Konselhu Ministrus lakohi konsidera nia direitu ba defende aan hasoru alegasaun falsa sira no nia direitu atu kontinua servisu nuudar sidadaun Timoroan ida ho kualifikasaun komprovada iha area media, iha esperiensia nuudar Diretor no jestor no komprova ona iha pratika katak, nia iha kompetensia profisional atu halo jestaun diak tuir lei RDTL no estatutus RTTL, E.P haruka.
Tanba nia konsidera desizaun hatun husi Konselhu Ministrus nee laos justa, husu ajuda husi firma advogadus Da Silva Teixeira & Associados, Lda hodi hatama keixa hasoru VIII Governu Konstitusional iha Tribunall Dili, iha Fevereiru 2019.
Profunda tan, Tribunal Dili no Tribunal Rekursu lori tempu kleur hodi hakotu kazu nee, maibe nia agradese tebes tanba foti desizaun ho imparsialidade tomak. Prosesu alegasoins no julgamentu hodi koleta no analiza evidensia no depoimentu sira husi sasin kredivel sira, nee duni haan tempu kleur.
Mezmu nunee, desizaun Konselhu Ministrus hodi ezonera nia husi kargu Prezidente RTTL E.P hasoru susar no sente prejudikadu tebes iha nia vida profisional durante tinan 7, maibe justisa hatuur ona.
Nudar sidadaun sente kontenti tanba desizaun Tribunal bele fanu ukun nain sira atu labele halo desizaun tuir sira nia hakarak deit. Katak ukun nain sira bainhira sira halao sira nia servisu, sira mos tenke iha responsabilidade hodi konsidera no garante ema seluk nia direitu bazeia ba lei no regulamentu neebe vigora iha ita nia rai doben Timor Leste.
kontenti tanba justisa aplika duni, inklui ba governante sira. Akordaun ida nee fo mos avizu ba ukun nain sira katak sira labele sente katak tanba sira mak ukun sira mak iha poder, katak sira mak bele halo desizaun ba ema hotu tuir sira nia hakarak deit.
Eis Prezidente afirma tan, kontenti tanba Tribunal halo justisa tuir duni faktus provadus kona-ba violasaun ba nia direitu nudar sidadaun no ema profisional media nian. Ezonerasaun dezumana nee halo ho manobra oin-oin ho objetivu politiku atu hases ema ho kor politika oin seluk.
Nia parte apela, hakarak deklara ba publiku katak, justisa mak dalan loos liu atu hetan lia-loos. Maski prosesu lao neineik, maibe lia loos sempre manan. Timor Leste hamriik tuir duni regras Estadu Direitu nian, neebe define iha Konstituisaun RDTL.
“Husu atu Governante sira ka ukun nain sira labele uza sira nia poder politiku hodi hanehan ema seluk nia direitu, no justifika aan ba publiku katak sira mak loos hela deit,” dehan nia.
(ter)







