DILI, STLTIMORLESTE.com – Xefe Estadu Maiór Jenerál FALINTIL-Forsa Defesa Timor Leste (F-FDTL), Tenente Jenerál Domingos Raúl “Falur Rate Laek” hatete, ba oin Governu tenke halo investimentu urjénsia iha Komponente Navál, nunee bele moderniza Komponente Navál.
“Hau hatoo apresiasaun no simultaneamente, dezafia orgaun sira foti desizaun politika nian. Soberania iha nia kustu, maibe kustu sei boot liu bainhira la tau atensaun no auzensia iha investimentu. Manutensaun regular ba ita nia patrimóniu navál. Labele haree Patrimóniu Navál, labele haree hanesan despeza orsamentál, maibe hanesan investimentu ida ba kredibilidade Estadu nian. Akizisaun ba plataforma sira no garantia ba sira nia operabilidade liu husi siklu sira manutensaun preventiva no koretiva nian mak esensiál, atu nunee ita laos deit observador pasivu iha ita nia domíniu marítimu rasik, maibe kontribuidór ba seguransa maritima hanesan membru efetivu ba organizasaun rejionál ASEAN no responsabilidade atu halo ita nia parte perante país vizinu sira”, Xefe Estadu Maiór Jenerál FALINTIL-Forsa Defesa Timor Leste (F-FDTL), Tenente Jenerál Domingos Raúl “Falur Rate Laek” ba jornalista sira liu husi nia diskursu iha Komponente Naval Hera, Segunda feira (12/01/2026).
Nia esplika, urjensia husi investimentu ida nee mak hatudu husi ameasa sira neebe Timor Leste hasoru, sei hasoru iha futuru.
“Hau refere espesifikamente ba peska ilegál, la relata no la regulamenta. Prátika aat ida nee laos deit krime ambiental, nee asaltu direta ba rikusoin jerasaun futuru Timoroan nian no violasaun flagrante ba ita nia jurisdisaun”, nia deklara.
Nia informa, Komponente Naval nia misaun primária klaru mak atu garante Estadu nia prezensa iha tasi. Iha neebe deit iha roo Komponente Navál nian, iha neebe sei iha bandeira Timor Leste nian, iha neeba sei iha lei Timór nian, no iha neeba sei iha protesaun ba rekursu sira.
Nia hatutan, Komponente Navál nia servisu mak supervizaun ba peska, ninia misaun sira abranje buska no salvamentu, kombate trafiku transnasional, proteje infraestrutura kritiku sira, no apoia populasaun sira iha kazu dezastre naturál sira.
“Kompleksidade husi tarefa sira nee ezije forsa ida neebe ájil, ho ekipamentu operasional, no liu-liu, ida neebe sustenta husi vontade polítika ida neebe metin no komprende katak tasi mak Timor Leste nia futuru”, nia dehan.
Nia koalia Timor Leste labele aspira atu sai nasaun prósperu hodi fila kotuk ba tasi. Ekonomia azul, husi turizmu too esplorasaun sustentavel husi rekursu enerjétiku sira.
Iha biban nee mos Tenente Jenerál Falur Rate Laek hakarak ba oin atu Komponente Navál sai efetivu, importante tebes atu kontestualiza nesesidade urjente ba investimentu Komponente Navál.
“Bainhira hau koalia konaba investimentu, hau hakarak hatete aprosimasaun ida neebe olistiku no integradu.Primeiru, kapitál umanu. Sofistikasaun naval modernu no operasaun seguransa maritima ezije nível espesializasaun téknika no akadémika neebe aas. Ita presiza investe iha formasaun kontínua ba ita nia pesoál militár hodi garante katak ita nia mariñeiru sira domina laos deit arte navegasaun nian, maibe mos lei tasi nian, teknolojia vijilansia nian, no tatika interdisaun nian”, nia informa.
Nia dehan, hanesan Xefe Estadu Maiór Jenerál Forsa Armada hanoin hakarak mos investe iha rekursu material sira hodi nunee bele dezenvolve diak Komponente Navál.
“Marina ida la ho meiu operasionál signifika kontradisaun boot iha nia termu. Fundamentál atu ita haree ba ita nia baze naval ho realistiku”, nia afirma.
Nia husu ba Poder Polítika neebe foti desizaun politika atu konsidera hodi halo Investimentu ba Komponente Navál maske ne’e iha Kristu boot.
“Maibe kustu sei boot liu bainhira la tau atensaun no auzensia iha investimentu. Manutensaun regular ba ita-nia patrimóniu naval labele haree hanesan despeza orsamentál, maibe hanesan investimentu ida ba kredibilidade Estadu nian”, nia fó hanoin.
Falur husu atu halo akizisaun ba plataforma sira no garantia ba Komponente Naval sira nia operabilidade liu husi siklu sira manutensaun preventiva no koretiva nian maka esensiál.
Iha fatin hanesan Komandante Komponente Naval FALINTIL-Forsa Defeza Timor Leste (F-FDTL), Komodoro Higino das Neves ,esplika tinan 24 ezistensia Komponente Naval harii Naval nee laos fasil.
“Tanba ita-nia istória ida uluk atu orkenta deit ba rai maran.Ita nia funu orienta ba rai maran, tanba nee atu Komponente Navál nee atu dezenvolve di’ak mak presiza Governu nia intervensaun “, nia deklara.
Nia afirma ba ida nee Ministru Defeza (MD)komprometidu atu dezenvolve nunee komponente Naval bele halo nia servisu ho diak liu tan.
(jen)







