Feto Kontribui Makaas iha Tempu Rezistensia

Foto: Espesial

DILI, STLTIMORLESTE.com – Veterana OPMT, Ilda Conceição hatete, iha tempu rezistensia ka luta feto sira kontribui makaas , fo apoiu ba mane hodi lori rai nee hetan ukun rasik aan.

Nia dehan, iha ai laran feto kous hela nia oan derepente inimigu mosu nia haksoit liu, oan soe hela kuak laran inan salva aan se nia hakarak salva nia oan nia tenke mate, maibe nia salva aan soe hela oan iha kuak laran nia halai.

“Ita konta tuir ita sente ita nia fuan moras, maibe hatudu katak feto sira brani hodi fo apoiu ba FALINTIL sira atu bele hetan ukun rasik aan, istoria luta ba indepedensia laos mane deit feto mos fo nia vida sakrifisiu no vida ba ita nia nasaun,” dehan Ilda ba jornalista sira, iha salaun UCT, Balide, Dili, Sesta (22/008/2025).

Veterana nee hatutan, iha luta feto envolve iha area oin Frente Kladestina no Diplomatika hotu laos Diplomatika deit, tanba feto barak mos hola parte iha kladestina no feto barak mos hola parte iha frente Diplomatika.

“Neebe hatudu dehan katak funu nee hetan ukun aan laos husi mane deit, maibe partisipasaun husi feto mosh ola parte,” dehan Ilda.

Nia hetete, nasaun Timor -Leste hetan naran ida Demokratika Timor Leste laos mane deit, maibe hola parte husi parte hotu nia kontribuisaun husi feto no mane, tanba nee presiza hamutuk hodi kontribui ba dezenvolvimentu nasional.
Nunee mos Eis Prezidente Autoridade Munisipiu Dili, atual Profesional Senior Ministeriu Administrasaun Ministeriu Interior, Guelhermina Filomena Saldanha hatutan, feto nia envolvimentu iha luta fo apoiu makaas ba mane sira hodi luta ba Timor Leste hetan ukun rasik aan.

Nia dehan, envolvimenti feto iha luta libertasaun nasional nee hasoru faze neebe difisil oituan tanba iha momentu neeba sei kaer metin ho kultura sistema patriarkal, maibe iha ailaran tuir istoria husi buibere sira neebe sei moris sira konta katak, saida mak sira halo iha ai laran dala barak akompanha forsa FALINTIL iha Ai laran lori ajuda tein hahan, suku ropa, halo aimorok dala barak mos ajuda lori kilat musan nee iha ai laran.

“Hau labele koalia barak tanba la involve maibe ba frente kladestina hau bele hatete katak Feto sira halao serbisu iha Vila, kuandu ita halao serbisu iha Vila nee risku boot ate kolega sira balun ikus hetan turturasaun, violensia laos deit violensia domestika, maibe violensia seksual too balun hanoin too bulak,” dehan Guelhermina.

Nia afirms, papel feto iha momentu neeba atu ajuda mane sir aba luta ukun rasik aan, tanba iha 28 agostu 1975 FRETILIN harii ona organizasaun masa OPMT, iha neeba lori organizasaun nee atu serbisu ba igualdade feto nia.

Feto ejize katak sira nia direitu ho mane hanesan mesmu patriarkal sei hanehan, maibe sira sente katak tempu ona haree ba katak feto sira iha ai laran ajuda FALINTIL entau iha Vila laran ajuda halo serbisu hanesan kaixa lojistika, halo batar uut haruka ba ai laran infelismente balu hetan turturasaun, tanba inimigu invazador detekta hetan sira ho sira ai laran ikus hetan detensaun violasaun seksual ate familia balun mate lahatene nia paradeiru.

“Ida neebe mak hau akompanha loloos mak Mana Ana Lemos tein too 1999 too ikus ema oho nia dada ho karreta too 2000, ami ho familia ba kee so hetan deit ulun ho isin sorin,” katak nia.

(eme)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *