FM Analiza Delegasaun Servisu SNI, Hamosu Diskusaun Publiku

Diretor Ezekutivu Fundasaun Mahein (FM), Nélson Belo. (Foto: STL/Jeniche da Costa)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Organizasaun Naun Govermental, Fundasaun Mahein (FM) halao analiza kona-ba delegasaun Servisu Nasional Intelijensia (SNI) neebe hasai husi Primeiru Ministru (PM), hamosu diskusaun ba publiku.

Tuir Diretor Ezekutivu Fundasaun Mahein, Nélson Belo katak, FM fo sai ba publiku ninia analize kona-ba Despaisu Nu. 01/PM/1/2025, neebe hasai husi Primeiru Ministru IX Governu Konstitusional, delega kompetensia sira relasiona ho Servisu Nasional Intelijensia (SNI) ba Ministru Prezidénsia Konselhu Ministru. Desizaun ida nee foti iha loron 20 Janeiru 2025, hamosu debate signifikativu sira kona-ba kompatibilidade husi delegasaun ho provizaun legal sira neebe regula SNI.

Nia esplika, iha Lei Nu. 9/2008, loron 2 fulan Julhu, neebe estabelese Sistema Nasional Intelijensia, determina, iha nu. 2 artigu 13 katak, SNI hanesan servisu publiku ida neebe depende ba PM no goza autonomia administrativa no finanseira. Dispozitivu ida nee destaka pozisaun sentral Primeiru Ministru nian nuudar autoridade aas liu neebe SNI halao operasaun diretamente. Nomos Dekretu-Lei Nu. 3/2009, loron 15 Janeiru, iha nu 1 artigu 2 reforsa katak, SNI nuudar servisu Estadu nian neebe personalizadu neebe depende diretamente ba PM no goza autonomia administrativa no finanseira. Kuadru regulamentar nee garante independensia administrativa SNI nian, hodi prezerva nafatin nia subordinasaun irarkia direta ba PM, hodi garante kontrolu estratéjiku ba nia atividade sira.

“Maibe ho despaisu nee, FM sublinha pontu xave sira tuir mai kona-ba desizaun, Transparensia no Fiskalizasaun, esensial atu garante mekanizmu klaru hodi monitoriza atividade delegadu sira, asegura katak sira alinha ho objetivu seguransa nasional, irarkia no responsabilidade, enkuantu delegasaun legalmente permite PM nia fiskalizasaun estratéjiku tenke mantein atu prezerva integridade SNI nian, Interpretasaun Jurídika sira, diferensa interpretativa kona-ba limite no objetivu delegasaun nian bele hamosu konflitu jurídiku no administrativu, neebe presiza rezolve ho klareza no dialogu,” hatete Nélson Belo liu husi konferensia Imprensa, Kuarta (05/2/2025).

Nia deklara, sira nia analize no interpretasaun legal ba delegasaun kompetensia sira iha SNI nia laran hamosu pergunta fundamental sira kona-ba irarkia, responsabilizasaun no kumprimentu legal. Iha kontestu nee krusial atu avalia oinsa Despaisu Nu. 01/PM/1/2025, neebe transfere kompeténsia sira husi PM ba Ministru Prezidénsia Konselhu Ministru nian, bele koeziste ho provizaun legal sira neebe regula SNI no nia estrutura subordinasaun direta ba PM. Delegasaun no Prezervasaun irarkia nian, iha Artigu 13 husi Lei Nu. 9/2008 no Artigu 2 husi Dekretu-Lei Nu. 3/2009 fó sai klaru katak SNI nuudar servisu públiku neebe diretamente subordinadu ba PM. Maibe, posibilidade delegasaun nian preve espresamente iha nu. 4 artigu 11 husi Dekretu-Lei Nu. 46/2023 ho kondisaun katak, delegasaun hanesan nee la kompromete dependénsia primaria SNI nian ba Primeiru Ministru.

Nia esplika, klauzula la-ho prejuizu ba poder delegasaun nian, sira nafatin dependente ba Primeiru Ministru, garante katak, maske hafoin transferénsia kompeténsia balu, responsabilidade estratejiku no fiskalizasaun jeral mantein iha PM nia autoridade okos. Konfigurasaun ida nee importante atu prezerva irarkia no garante katak SNI kontinua halao operasaun tuir objetivu seguransa nasional neebe Xefe Governu define ona. Nia alinhamentu ho espíritu Lei sira nian neebe eziste, espíritu husi lei sira neebe regula SNI buka halo balansu ba nia autonomia administrativa no finanseira ho fiskalizasaun direta no estratéjika husi PM. Autonomia administrativa no finanseira, preve iha Lei Nu. 9/2008 no Dekretu-Lei Nu. 3/2009, garante katak SNI iha fleksibilidade operasional no abilidade atu jere rekursu sira ho independente.

Maibe, autonomia ida nee la implika independensia total, maibe modelu ida iha neebe desizaun estratejiku no fiskalizasaun final iha PM nia liman. Despaisu neebe delega kompeténsia ba Ministru Prezidénsia Konselhu Ministrus nian bele konsidera kompativel ho espíritu ida nee, naran katak kompeténsia sira neebe delega tenke espesífiku no delimitadu. PM mantein kontrolu ba desizaun estratéjiku sira no supervizaun ba SNI. Autonomia administrativa no finanseira SNI nian kontinua hetan respeitu. Haree ba limite legal sira delegasaun nian, maske delegasaun nee previstu no legalmente validu, iha limite legal sira neebe tenke observa atu asegura ninia kumprimentu ho sistema legal no evita exesu ka abuzu sira, limite sira nee inklui, definisaun mlaru kona-ba kompeténsia delegadu sira, orden tenke espesifika ho klaru funsaun ka tarefa saida maka delega, evita ambiguidade sira neebe bele kompromete efikasia no integridade SNI nian.

(jen)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *