DILI, STLTIMORLESTE.com – FOKUPERS, JSMP no Rede Feto Timor Leste kondena hahalok asediu seksual neebe akontese iha instituisaun edukativu sira.
Portavos Rio Aroujo liu husi konferensia imprensa iha salaun Fokupers, Kuarta (08/10/2025) hatete, FOKUPERS, JSMP no Rede Feto TL, manifesta sira nia preokupasaun seriu relasiona ho keixa ka denunsia ba kazu asediu seksual no abuzu seksual neebe akontese iha instituisaun edukativa sira.
Portavos nee hatete, akontesimentu sira nee hatudu katak Estadu TL falla tebes iha nia mekanizmu prevensaun, protesaun no denunsia neebe eziste iha sistema edukativu.
Ba publiku nia konesimentu, asediu seksual mak komportamentu ida neebe la ho hakarak (la-desejadu) ho natureza seksual neebe afeta dignidade feto no mane ka konsidera ofensivu ho liafuan (verbal), la ho liafuan (non-verbal) ka fízikamente, hanesan tau liman ka halo komentariu sujestivu, halo komentariu ho natureza seksual, hatudu pornografia, husu favor seksual, ka kria ambiente serbisu neebe intimidadu, hostil, humilhante no halo vítima sente inseguru ka la-komfortavel iha fatin publiku sira.
Tan-nee bazeia ba vídeo neebe dadauk nee viral no akontesimentu sira seluk sai ona konsumatoriu publiku, hakarak hatoo rekomendasaun no ejizensia sira mak hanesan tuir mai nee:
“Husu ba Universidade Nasional Timor-Lorosae (UNTL) liu husi Magnifiku Reitor no unidade pro-reitoria atu emidiatamente foti asaun urjente hodi suspende suspeitu husi knaar nuudar Manorin nain iha UNTL hodi hein prosesu tuir mai. Husu ba UNTL liu husi konsellu disiplinar atu loke prosesu investigasaun ba suspeitu sira neebe pratika aktu violensia asediu seksual iha kampus ho rigoroso, imparsial no transparensia,” dehan nia.
Nia mos husu ba UNTL tenke aplika sansaun disiplinar ba autor neebe kulpadu bazeia ba gravidade kazu no labele admite ema neebe hanesan predator seksual atu kontinua knaar hanesan manorin nain.
Husu ba Ministeriu Edukasaun ho seriedade atu obriga eskola sira hotu husi nivel primaria too ensinu superior atu estabelese mekanizmu simu keixa ka denunsia ho konfidensialidade, seguru no sentradu ba vítima iha eskola sira, nomos husu ba ME foti responsabilidade nuudar estadu atu implementa rekomendasaun CEDAW komite ba estadu TL iha Maio 2023 kona-ba asegura ambiente edukasaun neebe seguru no iha fasilidade ijiene no saneamentu neebe livre husi violensia bazeia ba jeneru hasoru feto no labarik-feto sira, inklui transporte seguru ba no hosi eskola sira, investiga, prosesa no fo kastigu adekuadu ba kazu asediu no violensia bazeia ba jeneru, inklui kastigu korporal, hasoru labarik-feto no feto sira iha instituisaun edukasaun, no fornese protesaun imediata ba vítima sira, husu ba public,u liu-liu estudante sira labele tauk atu koalia sai no husu tulun, bainhira hetan aktu asediu seksual ka violensia sira seluk.
“Husu ba dosente sira atu labele uza ita-boot sira nia influensia no superioridade no vulnerabilidade estudante sira nian hodi atinje ita-boot sira nia nesesidade no dezeju seksual. Hatuur ita boot sira nia maturidade hanesan edukador, no mos kaer metin ba orientasaun Nu.12/2017, 9 de Agosto husi Komisaun Funsaun Publika kona-ba prevensaun no kombate asediu seksual iha funsaun publika. Husu ba ME atu kria sistema avaliasaun ida neebe mak transparente no bandu atividade eskola nian hotu tenke halo iha resintu eskola nian, labele fora hosi resintu eskola nian,” katak nia.
Husu ba Provedor Direitus Humanus no Justisa (PDHJ) atu asegura implementasaun lei liu husi monitorizasaun ba lei sira manuais, regularmente iha implementasaun sira ho efikas tuir prinsípiu direitu humanu no boa governasaun.
Jornalista: Emerenciana Pinto
Editora: Domingas Gomes







