DILI, STLTIMORLESTE.com – FOKUPERS kondena makaas asaun asediu seksual no abuzu seksual neebe akontese iha publiku liu-liu iha nivel eskola, no husu autoridade kompetente lori kriminozu sira ba justisa tuir dalan legal.
Portavoz FOKUPERS, Filomena Barros Dos Reis hatete, asediu seksual kontempla ona iha Konstituisaun RDTL katak, labarik sira iha direitu ba protesaun husi familia no komunidade sira liu husi hahalok abuzu seksual iha publiku.
“Iha Konstituisaun RDTL mos hatur no asegura lei protesaun ba labarik no oan sira ne’ebe konsta iha Artigu 18, labarik sira iha direitu ba protesaun espesial husi familia, komunidade nomos Estadu liu-liu hasoru hahalok hotu hanesan la tau matan, diskriminasaun, violensia, opresaun, abuzu seksual no esplorasaun seksual, Estadu Timor Leste mos garante hodi ratifika instrumentus internasionais sira hanesan CEDAW, Plataforma Bejing, Resolusaun 1325 Feto Paz no Seguransa CRC ka KDL Covention rights for children/konvensaun direitu ba labarik hodi proteje no asegura labarik hotu husi aktus violensia liuliu abuzu seksual,” Filomena.
Portavoz nee esplika tan katak, Timor Leste nuudar nasaun neebe iha nia instrumentus legais sira hodi asegura nia sidadun hotu, feto, mane no labarik sira hodi moris livre no igual iha família, sosiedade, komunidade liu- liu iha eskola no universidade sira. Konstituisaun RDTL iha Artigu 16 no 17, konsta “universalidade no igualdade” hodi hatur katak ema hotu iha direitu iha Lei nia oin hodi moris livre no igual sem iha deskriminasaun, torturasaun no violensia.
Enkuantu iha inisiu tinan 2025 total kazu neebe rejista iha FOKUPERS hamutuk 40 kompostu husi kazu sobrevivente violensia bazeia ba Jeneru neebe sei kontinua hela iha Uma Mahon husi tinan 2024 too agora hamutuk 56, nee hatudu katak injustisa kontinua iha no buras, autor violensia kontinua livre tanba konsidera katak violensia neebe sira komete nee simples hodi la hatur justisa ka lei neebe rigorozu hodi kondena suspeitu sira.
(EST 3)