DILI, STLTIMORLESTE.com – Formatura Parada Jerál, Forsa Tarefa Konjunta Polísia Nasional Timor Leste (PNTL) no FALINTIL-Forsa Defeza Timor Leste (F-FDTL) realiza hodi responde ba rezolusaun Governu nu. 44/2025 loron 12 fulan Setembru no Diretiva Operasaun Kojunta nian.
Tamba nee Diretiva Operasaun Kojunta husi Xefe Estadu Maior Jenerál FALINTIL-Forsa Defeza Timor Leste (F-FDTL), Tenente Jenerál Domingos Raul “Falur Rate Laek” no Formatura Parada Jerál, Forsa Tarefa Konjunta Polísia Nasional Timor Leste (PNTL) no FALINTIL-Forsa Defeza Timor Leste (F-FDTL) realiza hodi responde ba rezolusaun Governu nu. 44/2025 loron 12 fulan Setembru no Diretiva Operasaun Kojunta nian. Kona-ba operasaun seguransa konjunta garante seguransa iha eventu nasional sira iha Timor Leste too tinan foun 2026.
“Ita halibur ohin iha momentu istóriku ida neebe ultrapasa serimónia formatura simples ida. Momentu ohin reprezenta sinteze institusionál ita nia nasaun joven, neebe inkorpora iha Forsa Tarefa Konjunta neebe dezeña atu garante dame no hakmatek durante periodu kritiku sira iha ita nia vida nasional,” hatete Xefe Estadu Maior Jenerál FALINTIL-Forsa Defeza Timor Leste (F-FDTL), Tenente Jenerál Domingos Raul “Falur Rate Laek” ba jornalista liu husi nia diskursu iha Kuartel Unidade Espesial Polisia (UEP), Bairo Pite, Dili, Kinta (30/10/2025).
Nia esplika, diretiva politika neebe Konsellu Ministru aprova laos deit dokumentu administrativu, maibe marku estratejiku ida neebe reafirma maturidade institusionál.
“Iha kontestu ida nee, ita hetan tan responsabilidade adisionál ida, liu-liu hafoin adezaun istorika Timor Leste nian ba ASEAN iha loron 26 fulan Outubru, iha Kuala Lumpur,” nia tenik.
Nia informa, trajetoria nuudar nasaun ida hatudu ho klaru katak susesu iha pilar fundamentál tolu, respeitu, adezaun rigorozu ba kadeia komando, no kapasidade atu servisu hamutuk. Prinsipiu sira nee, neebe forma dezde tempu eroiku sira luta libertasaun nian, kontinua sai ita nia matadalan institusionál prinsipál.
Nia deklara, Forsa Tarefa Konjunta entre F-FDTL no PNTL laos deit reprezenta estratejia operasional ida, maibe simboliza unidade nasional.
“Ita nia misaun ba periodu kritiku sira neebe sei mai 28 Novembru, loron Finadu nian, Natal no loron Tinan Foun nian sei ezije husi ita ida-idak sentidu aas liu kona-ba responsabilidade institusional no kompromisu ba dame,”.nia deklara.
Nia koalia, integrasaun foin lalais nee iha ASEAN habelar esponensialmente responsabilidade, agora hetan observasaun laos deit internalmente, maibe husi komunidade rejional ida neebe hein forsa sira nia maturidade, profisionalizmu no abilidade jestaun institusionál husi ita.
“Hau hakarak subliña, respeitu ba malu, kadeia komando neebe rigorozu, no kolaborasaun inter-institusionál mak vetor sira neebe sei lori ita ba susesu nee laos formalidade deit, maibe dever sagradu ba ita nia ezisténsia nuudar instituisaun estadu nian,” katak nia.
Falur husu ba PNTL, “hau renova ita nia kompromisu institusionál atu servisu iha ambiente kolaborasaun absoluta, komplementaridade.no respeitu ba malu. Hamutuk, ita mak garantia estabilidade Timor Leste nian,” nia hatoo.
Nia koalia, pas laos kondisaun ida, maibe prosesu konstrusaun neebe kontinua. No ita sira hotu mak ninia arkitetu prinsipál ba rai doben Timor Leste, ba Dame, ba Estabilidade.
Iha fatin hanesan, Komandante Jerál Polisia Nasional Timor Leste (PNTL) Komisariu Jerál Polisia Henrique da Costa informa, Formatura Parada Jerál, Forsa Tarefa Konjunta Polísia Nasional Timor Leste (PNTL) no FALINTIL-Forsa Defeza Timor Leste (F-FDTL) realiza hodi responde ba rezolusaun Governu nu. 44/2025 loron 12 fulan Setembru no Diretiva Operasaun Kojunta nian.
“Ohin ita halo formatura Jeral F-FDTL ho PNTL, ita realiza iha Unidade Espesial Polísia (UEP), atu nunee ita nia membru sira bele halao ona sira nia servisu iha terenu,” nia esplika.
Henrique dehan, tuir lo-loos formatura konjunta nee halao iha semana kotuk, maibe sei atividade iha rai liu, tanba nee foin halao ohin.
“Ita nia forsa rua sei halao movimentu hodi hatudu ba ita nia komunidade sira katak, sira prontu atu halao servisu tantu preventiva tantu pasiva ba situasaun sira neebe iha, tanba servisu hamutuk mak importante atu hetan susesu iha operasaun nee,” nia afirma.
Jornalista: Jeniche da Costa
Editor: Xisto Mendonça







