Governu no Parseiru Internasional Hafoun Kompromisu Konservasaun Floresta

Foto: STL/Emerenciana Pinto

DILI, STLTIMORLESTE.com – Instituisaun Governu nomos parseiru internasional sira hafoun kompromisu ba Konservasaun Floresta.

Lia hirak nee hatoo husi Xefe Kaza Sivil Prezidensia Republika, Henriqueta Maria da Silva liu husi nia diskursu iha Aileu, Domingu (22/03/2026) apelu atu transforma floresta ba Motor Ekonomiku.

Iha diskursu ida nee atu komemora selebrasaun ba dala-3 loron Mundial Floresta nian iha Timor Leste, Xefe Kaza Sivíl, Henriqueta Maria da Silva hatoo mensajen forte husi Prezidente Republika, Jose Ramos Horta neebe husu ba sidadaun, instituisaun governu no parseiru internasional sira atu hafoun sira nia kompromisu ba konservasaun floresta.

Durante ninia diskursu, Henriqueta da Silva destaka Prezidente nia vizaun katak floresta laos deit rikusoin ekolojiku, maibe pilar ativu ba ekonomia matak Timor Leste nian neebe bele dudu dezenvolvimentu sustentavel no hasae rendimentu família nian.

“Hatoo Xefe Estadu nia prioridade estratejiku ba kresimentu ekonomiku bazeia ba floresta,” dehan Xefe Kasa Sivil.

Xefe Kaza Sivíl trasa nesesidade atu hametin kadeia valor agroflorestal neebe sertifikadu hanesan kafe no kakau no kria servisu matak iha reflorestasaun no ekoturizmu neebe fo prioridade ba feto no foinsae rural sira. Aleinde nee nia destaka importansia atu promove ekonomia kriativa neebe abut ba natureza no estabelese parseria publiku-privadu neebe forte.

Henriqueta da Silva mos hatoo apelu makaas hasoru dezflorestasaun no asaun klimatika. Nia salienta katak degradasaun ambiental, neebe hatudu liuhusi foho sira neebe lalais deit nakfila husi matak ba maran, fo ameasa diretu ba seguransa ai-han, biodiversidade, no baze ekonomika Timor Leste nian.

Hateke ba oin, ninia diskursu destaka Maratona Internasional Dili neebe sei mai iha loron 8 fulan Agostu, ho tema “Hadomi Ita-nia Floresta no Animal Fuik Sira,” eventu nee sei sai hanesan plataforma atu hasae konxiensia ambiental global no iha tempu hanesan impulsiona turizmu no empreza lokal sira.

Hafoin pratika simbolika kuda ai-oan atu marka apelu nasional ba asaun, Xefe Kaza Sivíl remata ninia liafuan hodi fahe sitasaun enkorajadora husi Prezidente nia mensajen
“Mai ita hafoun ita nia kompromisu atu transforma floresta sai parte ekonomika neebe ativu no estratejiku ba nasaun, ba ita nia an rasik, no ba jerasaun sira neebe sei tuir mai,” hakotu nia.

(eme)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *