DILI, STLTIMORLESTE.com – Governu liu husi Ministeriu Saude hamutuk ho Organizasaun Mundial Saude iha Timor Leste (OMS) halo lansamentu ba kampanha semana nasional nutrisaun iha Timor Leste (TL).
“Ohin loron hanesan loron ida neebe iha signifikadu boot ba Timor Leste, ho esperansa no kompromisu boot, ita ofisialmente lansa Kampanha Semanal Nasional Nutrisaun nian, apelu nasional ida ba asaun saude no moris diak ita nia povu. Kampanha ida nee fo hanoin mai ita katak nutrisaun mak sai nuudar sentru ba dezenvolvimentu nasional no potensial umanu,” hatete Visi Primeiru Ministru no Ministru Koordenadór ba Asuntu Sosiál, Mariano Assanami Sabino ba jornalista sira iha Salaun CNE Dili, Tersa nee (06/05/2025).
Nia dehan, nutrisaun neebe diak mak fundasaun ba komunidade neebe forte, sidadaun neebe produtivu no kreximentu ekonomiku neebe sustentavel. Bainhira labarik sira hetan nutrisaun, sira sai forte no aprende diak liu tan. Bainhira inan sira hetan nutrisaun, família sira buras no bainhira komunidade sira hetan nutrisaun, nasaun sei sai prosperu.
“Maibé bainhira nutrisaun hetan neglijensia, konsekuensia sira mosu iha jerasaun sira. Nutrisaun laos deit afeta saude individual, ida nee hafraku ita nia sistema saude, difikulta ita nia rezultadu edukasaun, hamenus produtividade forsa trabalhu nian no limita progresu ekonómiku neebe ita hotu servisu makaas atu atinji,” nia informa.
Nia esplika, nutrisaun neebe diak liu iha relasaun ho saude labarik no inan nian neebe diak liu, sistema imunidade neebe forte liu, isin rua no partu neebe seguru liu, no risku kiik liu ba moras la hadaet. Tuir lo-loos investe iha nutrisaun mak dalan ida neebe kustu-efetivu liu atu harii sosiedade ida ne’ebé saudavel liu no reziliente liu.
Nia deklara, apezar de progresu neebe Governu halo ona, família barak liu iha Timor Leste sei luta nafatin ho nutrisaun menus sira, kreximentu, defisiénsia mikronutriente, no aumentu risku ba dieta neebe la saudavel no todan liu. Situasaun ida nee bolu asaun urjente no presiza rezolve ba forma hotu-hotu ma nutrisaun nian.
“Hau orgulhu ho lideransa Ministeriu Saude nian hodi lansa kampanha semana nasional nutrisaun nian, kampanha ida neebe halibur ministériu sira Governu nian, parseiru dezenvolvimentu sira, sosiedade sivil, munisípiu sira no líder komunitáriu sira atu haburas nasaun nian durante tinan ida nee, Semana Nasional Nutrisaun nian sei observa fulan-fulan no ninia mensajen sira sei too iha ita nia rain hotu-hotu, husi eskola sira too klínika sira, husi igreja sira too suku sira, husi familia sira too agrikultor sira, tanba kampanha ida nee sei promove dieta saudavel sira iha faze sira hotu iha moris nian, hasae konsiensia kona-ba preparasaun no ijiene ai-haan ne’ebé seguru,” nia haktuir.
Assanami enkoraja fo susu been inan no prátika fo han diak ba kosok oan no labarik kiik sira, la enkoraja hahan sira neebe la saudavel no bebidas sira neebe iha masin midar no apoia família sira atu foti desizaun sira neebe informadu kona-ba sira nia nutrisaun no bem-estar.
Iha fatin hanesan, Ministra Saude (MS), Elia dos Reis Amaral informa, lansamentu kampanha semana nasional nutrisaun nian hanesan esforsu nasional ida hodi promove saude, nutrisaun no ai-haan seguru ba kada sidadaun Timor Leste.
“Nutrisaun sai hanesan parte importante ida iha dezenvolvimentu ema nian, hahu kedas ho periodu konsepsaun, durante gravides, bebe sira, labarik, adolesente, adultu too idozu mak sai tarjetu ba intervensaun nutrisaun diak ba siklu moris tomak. Ita nia rai Timor Leste hasoru dezafiu oin oin atu kombate problema nutrisaun.Ita hasoru problema desnutrisaun, todan menus, krekas, raes badak nebe kauza husi nutrisaun menus, no sorin seluk ita mos enfrenta problema obesidade hodi lori ema ba moras la hadaet seluk, hanesan ipertensaun, diabetes, moras kardiovascular sira, no kankru,” nia koalia.
Nia hatutan, nutrisaun mak hanesan fundasaun ida ba nasaun neebe saudável. Nutrizáun laos deit kona-ba han, maibe konhesimentu liu husi hili ai-haan neebe nutritivu, ho esforsu ba kuantidade ai-haan nebe adekuadu no asegura kualidade neebe diak ba saude, hodi sai enerjia ba moris, no forma individu neebe forte no matenek no eleva dignidade individu, hodi forma komunidade no garante nasaun nia futuru.
Nia deklara, Semana Nasionál Nutrisaun nian ba ema hotu-hotu, husi inan no aman sira, ba professor sira, estudante sira no líder komunitáriu sira, lider relijiozu sira, ida-nee bolu ba asaun sira hanesan han ai-haan neebe nutritivu, variedade no seguru, kuidadu ba inan isin rua no labarik kiik sira, promove fo susubeen inan no prátika fo han neebe diak, evita bebidas no ai-haan prosesadu sira neebe ho masin barak no bokur la sadauvel sira, Prátika ijiene no ai-haan seguru.
Nunee, Reprezentante Organizasaun Mundial Saude iha Timor Leste, Arvind Mathur, esplika ohin iha lansamentu Kampaña Nasionál Nutrisaun Timor-Leste nian inisiativa ida neebe hamriik nuudar xamada ba asaun no reflesaun ida ba kompromisu nasional atu harii Timor Leste ida neebe saudavel liu, forte liu, no reziliente liu.
“Hau rekonhese no elojia Ministeriu Saude, tanba inklui vizaun neebe makaas no haree ba oin iha Planu Estratéjiku Nasional Saude no Nutrisaun 2022–2026. Hodi dezigna semana ida kada fulan hanesan Semana Nutrisaun nian, Governu haruka mensajen ida neebe klaru no makaas nutrisaun laos eventu ida neebe akontese dala ida deit ka polítika ida iha surat-tahan, ida nee liu-liu prioridade nasional ida neebe presiza atensaun sustentável, asaun trans-setorial, no envolvimentu iha nivel baze,” katak nia.
Nia afirma, tuir komprensaun, nutrisaun laos deit konaba hahán iha bikan. Ida nee kona-ba labarik ida nia abilidade atu aprende. Inan ida nia abilidade atu partu ho seguru. Nasaun ida nia abilidade atu buras no buras. Iha Timor Leste, iha neebe labarik nain ida husi nain rua tinan 5 mai kraik hetan nafatin kreximentu neebe ladun diak no iha neebe má nutrisaun kontinua sai barreira ba dezenvolvimentu umanu, kampanha ida nee labele oportunu liu no nesesáriu liu.
Tanba nee Nasoes Unidas iha nafatin kompromisu tomak atu apoia povu no Governu Timor Leste hodi garante katak, labarik hotu-hotu, feto hotu-hotu, família hotu-hotu iha asesu ba ai-haan nutritivu, servisu saude ho kualidade no konhesimentu atu halo opsaun saudavel.
(jen)