Governu Partidariza Sistema Administrasaun Publika

Deputadu José da Cruz. (Foto: Media PN)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Bankada FRETILIN konsidera IX Governu Konstitusional partidariza administrasaun publika, tanba rekruta deit militante no familia sira hodi prienxe ba vaga neebe loke husi instituisaun ministeriu sira.

Liu husi deklarasaun politika Partidu FRETILIN nian, Deputadu José da Cruz dehan, dezde IX Governu kaer ukun, ministeriu hotu hapara kontratu ba ajente administrasaun publiku lubuk, neebe antes nee iha ona esperiensia servisu durante tinan naruk nia laran.

Tuir nia, membru governu sira troka ajente esperiente sira nee ho kontratadu foun sira neebe menus esperiensia neebe tama tuir dalan familiarizmu, favoritizmu, nepotizmu, inklui balu laiha Certificado de habilitasoens acadêmicas ou profisional. No kontratadu foun sira nee maioria hetan servisu tanba rekomendasaun partidu sira neebe tama iha koligasaun IX Governu nian.

Nia dehan, prosesu rekrutamentu ba funsionariu sira kontrariu fali ho prinsipiu husi lei Estatutu Funsaun Publiku nian neebe hateten katak, bainhira halo selesaun ka rekrutamentu ba ema ruma atu sai funsionariu ka ajente administrasaun publiku nian tenke lao tuir konkursu publiku ida, nuudar dalan ida atu bele avalia kualifikasaun, esperiensia no kompetensia profisional husi kandidatu ida sem halo diskriminasaun.

“Bankada FRETILIN haree katak partidarizasaun sistema administrasaun publiku nee sei fo ameasa boot ba imparsialidade servisu administrasaun publiku nian tuir artigu 6 lei ba Estatutu Funsaun Publiku, tanba sei halo funsionariu sira hodi iha lealdade deit ba nia patron sira iha partidu politiku duke halo servisu ba interese povu nian,” hatete Deputadu Jose da Cruz liu husi plenaria PN, Tersa (01/04/2025).

Nia hatutan, pratika ida nee sei fo marjin boot hodi iha diskriminasaun hasoru povu bainhira halo atendimentu publiku, neebe fo ameasa ba deveres espaciais dos funcionários no agentes hanesan estipula iha artigu 41 lei ba Estatutu Funsaun Publiku nian.

Nia akresenta liu tan katak, presiza duni iha re-jerasional ba administrasaun publiku iha Timor Leste, atu nunee sira bele hadiak no hafoun sira nia prestasaun servisu, maibe argumentu ida nee deit labele sai nuudar razaun uniku hodi halo espulsa no halo diskriminasaun hasoru sidadaun sira seluk, hanesan halo ezonerasaun masiva hasoru profesores kontratadu, profisional saude, tekniku agrikultura no profisional sira seluk hanesan foin lalais nee akontese.

(alb)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *