DILI, STLTIMORLESTE.com – IX Governu Konstitusional iha vontade tomak hodi promove feto rural sira nia partisipasaun ih vida ekonomia no asesu ba rekursu sira husi luta ba igualdade jeneru.
Hatete Sekretaria ba Igualdade, Elvina Sousa Carvalho liu husi lansamentu matadalan ba Implementasaun no Monitorizasaun Deklarasaun Maubisi ba faze da tolu iha Hotel Timor, Tersa lokraik (24/06/2025).
Nia esplika, IX Governu Konstitusional liu husi Sekretariu ba Igualdade iha komitmetu boot hodi promove feto rural sira nia partisipasaun iha vida ekonomia no asesu ba rekursu sira ezemplu ida husi luta ba igualdade Jeneru.
“Ida nee sai objetivu prinsipal ida husi IX Governu Konstitusional nian, no nia objetivu mak atu fo kbiit no oportunidade ba feto sira atu bele foti desizaun, reklama sira nia direitu ba rai no propriedade familia, lideransa, oportunidade no asesu ba rekursu oin-oin atu partisipa iha forma lei, politika no programa sira ba feto hotu. Deklarasaun Maubisi foka ba igualdade jeneru ba feto rural sira, no Ida nee nuudar parte ida hodi kontribui ba kompromisu rejional no nasional sira,” dehan SEI.
Sekretaria Estadu dehan, advokasia ba moris diak Feto Rural no Ema ho Defisiensia sira importante tebes, tanba barreira barak sei satan netik sira nia asesu atu goza moris neebe diak no justu.
Rezultadu sensus 2025 hatuda faktus hirak neebe reforsa kondisaun real neebe feto rural sira iha Timor Leste hasoru iha tempu naruk nia laran iha sira nia moris. Feto rural sira nia partisipasaun iha vida ekonomia sei fraku, empregu inseguru, feto sira sei menus asesu ba apoiu finaseiru, menus kapasidade no matenek ka kualifikasaun oin-oin. Feto barak seidauk asesu ba rekursu ekonomiku potensial, ezemplu boot ida mak hanesan direitu atu sai nain ba rai no propriedade. Implementasaun Lei ba Rai no Propriadade neebe seidauk forte iha komunidade, tanba kestaun kultura no lisan, sai barreira ba feto sira atu bele asesu ba rai no limita feto sira nia autonomia ba rai no rekursu sira seluk.
SEI dehan, Feto ho defisiensia sira nafatin marjinalizadu tebes iha area oin-oin, hanesan asesu ba Edukasaun, asesu ba empregu neebe matenek. Feto ho defisiensia sira hasoru dezvantajen edukasaun neebe signifikante, ho 82.1% nunka tuir eskola, kompara ho 70.2% ba mane sira.
Nia hatete, atu hatan ba kestaun hirak nee presiza intervensaun liu husi implementasaun programa multi-setorials no ho lei no politika sira neebe responsivu ba jeneru no inkluzaun. Nunee mos reforsa implementasaun kompromisu Nasional no Internasional sira ba igualdade jeneru, hanesan Konvensaun kona-ba Eliminasaun Forma Diskriminasaun Hotu Kontra Feto, Konvensaun Direitu Ema ho Defisiensia, no Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel.
“Governu liu husi Sekretaria Estadu ba Igualdade kontinua halo advokasia, koordena no lidera implementasaun Deklarasaun Maubisi nuudar resposta ka hatan ba situasaun hirak nee, promove partisipasaun feto rural no ema ho defisiensia sira nian iha ekonomia sustentavel. Deklarasaun Maubisi Faze Datoluk asina husi entidade Governu 17 no BNCTL, hatudu duni Governu Timor Leste nia boa vontade no kompromisu politiku diak atu hadiak feto no ema ho defisiensia sira nia moris iha area rural.
Nuudar makina Estadu ba Igualdade Jeneru kontinua avansa esforsu sira hodi hadiako grupu marjinalizadu inklui ema ho defisiensia sira nia moris, promove formasaun sira ba komunidade oioin ba muda norma sosial neebe sei prejudika feto sira. Halo advokasia ba halakon barreira sira neebe metik feto sira nia dezenvolvimentu no partisipasaun iha vida sosiu-ekonomiku, hases no dezafia estereotipo pratika negativu sira.
Enkoraja no kria ambiente neebe fasil ba hadiak feto sira-nia moris liu husi dezenvolvimentu lel no politika sira neebe maka responde ba promosaun igualdade jeneru no inkluzaun sosial ba ema hotu.
“Matadalan ida nee ezemplu konkretu ida husi esforsu sira neebe hau temi, hodi aselera implementasaun kompromisu sira iha Deklarasaun Maubisse, inklui polítika sira kona-ba empoderamentu ekonomiku feto rural, estabelesimentu mekanizmu ba koordenasaun ida liu husi Grupu Trabalhu Jeneru iha nivel Nasional no munisipal. Enkontru sira iha nível ministerial no tekniku hodi orienta implementasaun kompromisu no ninia mekanizmu monitiorizasaun ho prinsipiu Igualdade Jeneru, Ema ho Defisiensia, Inkluzaun Sosial,” dehan Elvina.
Diretor Nasional ba Igualdade Jeneru, Jose de Carvalho dehan, konsege lansa ona mata dalan ba deklarasaun Maubesi ba faze datolu nia.
“Mata dalan deklarasaun Maubesi faze datolu nia ho intensaun 2023-2028 hodi fo oportunidade ba feto rural sira nia ba involvimentu nasaun nia no sai mata dalan ba integrasaun komprimisiu husi ministeriu 17 inklui BNCTL atu responde ba politika planeamentu no orsamentu ba sensivel jeneru hodi asegura moris diak feto rural no asesu iha dezenvolvimentu setor oin oin,” hakotu nia.
Tuir observasaun neebe STL hetan, partisipasaun implementador sira neebe implementa deklarasaun Maubesi mak hanesan Visi Ministru koordenador Assuntu Ekonomiku, Assuntu Turizmu no Ambiental, Visi Primeiru Ministru Koordenador Assuntu Sosias MDRHC, MAPPF, MKI, MOP no SEEBN, MTK, MPIE, MS, SEDL, ME, MJDAK,MESSK, MSSI, SEKoop, Sefope, SERP, SEI no BNCTL.
(eme)







