DILI, STLTIMORLESTE.com – Sosiedade Sivil husu Governu atu tau prioridade ba infraestrutura bazika iha rai laran hanesan saude, edukasaun, bee moos no seluk tan, nunee povu bele hetan benefisiu husi infraestrutura bazika hirak nee.
Kestaun nee hatoo husi Diretor HAK, Feliciano da Costa Aroujo ba STL iha nia knaar fatin Farol, Dili, Kuarta (13/08/2025). Nia dehan, OJE 2026 presiza aloka ba setor sira importante hanesan edukasaun presiza hasae nia porsentu, edukasaun iha tinan kotuk 2024 tau 10% espektativa Hak nia mak bele tau 25%.
“Ida seluk tan maki ta presiza haree liu liu koalia edukasaun presiza iha relasaun forte mos ba bai ha saude, presiza atu koloka iha neeba maibe ba ami dala ida tan setor 3 neebe mak sai importante hanesan edukasaun, saude, nomos Imfraestrutura baziku, tuir lolos nee ami hakarak temi setor agrikultura maibe presiza tetu didiak tanba ita presiza konsentra didiak fila fali oinsa mak prioridade ba tinan ida antes remata mandatu nunu Governu nee sira bele hatudu ona rejultadu pozitivu ida, iha duni edukasaun neebe diak hatudu katak bele kompete depois ida seluk mak saude ida neebe garante sosiedade hotu hotu liu liu vijinho sir abele mai asesu hetan rendimentu kapital ba estadu selae ruzuk nafatin nee problema boot,” dehan nia.
Tuir hak nia haree setor neebe mak esensial mak setor edukasaun, saude, nomos imfraestrutura baziku, nunee bele fasilita produtu komunidade sira nia husi munisipiu mai kapital nomos husi kapital ba iha Munisipiu.
Iha parte ketak Diretor Forum Organizasaun Naun Governamental Timor Leste (FONGTIL), Valentim Pinto hatutanx Governu presiza diminui orsamentu ba Ministeriu neebe durante nee aloka orsamentu ba maibe ezekusaun serbisu lalao, aleinde nee diminui mos orsamentu ba atividade serimonial, festa, presiza redus nunee iha naton bele apoiu fali ba setor sira neebe produtividade.
“Ami nia hanoin prioridade ba OJE 2026 nee ba setor produtivu sira, setor agrikultura, setor turismo, peskas, edukasaun, saude nomos imfraestrutura bazika ida nee ita husu atu nafatin aloka orsamentu neebe diak hodi halo dezenvolvimentu neebe liga direitu sidadaun sira,” katak Diretor FONGTIL nee.
Nia dehan, presiza iha edukasaun neebe mak diak ba estudante no iha tratamentu saude neebe diak ba pasiente sira, aleinde nee presiza mos investe iha setor ekonomia liu liu marina, agrikultura, turismu nafatin iha orsamentu hodi bele ajuda dezenvolve diak liu tan.*
Editora:Carme Ximenes







