GTT Desiminsaun PEDR 2027-2031 hatuur Pilar 4 Importante

Foto: STL/Joseph Koa

AMBENO, STLTIMORLESTE.com – Grupu Trabalhu Tekniku (GTT) ba asuntu elaborasaun Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Rejional (PEDR) ba Rejiaun Administrativa Espesial Oecusse-Ambeno (RAOA) tinan 2027-2031, hatuur pilar importante 4 mak pilar ekonomia, pilar sosial, pilar infraestrutura no governasaun.

Koordenador Zona Ekonomia Espesial ba Dezenvolvimentu Oecusse-Ambeno (ZEEDOA), Hercolanu de Sousa ba STL iha Salaun Administrasaun Nunbei sidade Oecusse, Kinta (05/03/2026) katak, liu husi desiminasaun nee, atu ema hotu-hotu bele kompriende no apar didiak para ba oin, sira bele kontribui no partisipa diak liu tan iha prosesu tomak husi inisiu too remata.

“Kontiudu husi PEDR 2027-2031 nee, ita la ses husi Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Nasional (PEDN) neebe maka iha ona iha programa IX Governu Konstitusional neebe iha ona, nunee PEDR sei haree liu pilar prinsipal 4, mak pilar ekonomia, pilar sosial, pilar infraestrutura no governasaun, husi pilar 4 nee maka sai hanesan matadalan prinsipal ba ita ba tinan 5 oin mai,” dehan Koordenador ZEEDOA.

Nia haktuir tan katak, prosesu inisiu ba desiminasaun PEDR 2027-2031 nee hahu ona iha fulan Fevereiru liu ba, estabelese GTT, prepara ninia Termus de Referensia, kompilha hamutuk dokumentus relevantes sira neebe maka uza ba deskreview neebe maka lao dadauk hela, espera iha fin de Maiu 2026, bele aprezenta ona ba iha Konselhu Ministru atu hetan paraser no aprovasaun.

Iha biban nee, akademista Dili Institute of Technology Kampus Rejional Enclave Oecusse (DITKREO), Doutor Joao Muni dehan, Oecusse nuudar Rejiaun Administrativa Espesial, desiminasaun ba PEDR nee importante teb-tebes no estratejiku teb-tebes atu hanoin hatuur problemas, obstaklus no esperansa potensial sira neebe RAEOA nee iha.

“Hau hanoin, Desiminasaun nee pasu importante ida, atu hakat ho Oecusse iha konseptu ida, ba ninia modelu dezenvolvimentu. Preokupasaun ida nee kleur tiha ona, ema hotu-hotu hanoin kona ba RAEOA katak, kapasidade no kunhesimentu, skill abilidade sira nee, atu oinsa hatuur iha ninia konseptu, Planu Dezenvolvimentu Rezional ninian,” dehan nia.

Nia haktuir tan katak, partisipa iha desiminasaun nee mai husi departementu sira hotu iha sosiedade RAEOA, huhu husi nivel lokal, atu nunee bele fo hanoin, hatuur konseptu no baze legal sira neebe atu lao tuir indise neebe iha, atu diresaun hotu-hotu kolekte, informa ba ekipa neebe sei hakerek PEDR.

“Hau agradese tanba hanoin husi Prezidente Autoridade RAEOA ho Koordenador ZEEDOA no Diretor Rejional sira hotu, koalia ona kona ba PEDR ida nee, hatuur hanesan baze legal ida, Oecusse see deit maka aban bain rua assume knaar PA-RAEOA ho estrutura, lao tuir deit ona dokumentus neebe hakerek ona, atu lao tuir matadalan neebe hatuur ona,” dehan nia.

Nia dehan, husi PEDR nee, rekursu hotu-hotu iha, primeiru rekursu ema, haree husi forsa trabalhu, haree husi nivel governasaun nee, funsionariu permanente no kontratadu, termo sertu, trabalhu iha edukasaun formal no nounformal.

“Ita labele temi dehan rekursu umanu la too, rekursu umanu barak liu, tenke hakerek iha livru ida atu refere ba ema hotu-hotu. Rekursu seluk maka potensia natureza, natar, rai maran ba halo toos mos iha, halo reflorestasaun ba meu ambiente mos iha, ida nee hanesan potensia eko-turizmu iha ita nia rai Oecusse, potensia pequaria, potensia peskas, potensia hortikultura ninian, tenke identifika hotu iha neeba, hodi hakerek sai iha livru ida, potensia iha area neebe, iha suku neebe mak potensia rekursu naturais barak iha neeba, suku seluk suporta deit. Ita mos iha potensial ho governu sentral neebe ke sempre fo atensaun mai ita RAEOA, maibe durante nee hotu-hotu nomea deit husi nasional, neebe ema barak la sente katak ita Oecusse mos iha potensia tanba durante nee ita sedauk iha PEDR neebe hatuur iha dokumentu ida,” dehan nia.

Tuir observasaun STL iha desiminasaun kona ba PEDR 2027-2031 nee, Diretor no Xefe departementu ho sosiedade civil no entidades hotu neebe hola parte iha sorumutu nee entuziasmu tebes, idak-idak fo ninia perspektiva neebe konstrutivu nuudar intelektual rekursu Oecusse oan hodi lori Oecusse ba oin liu husi PEDR nee ba futuru.

(jos)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *