Guarda Prizional Foun Simu Pose

Prezidente Funsaun Publiku ho Ministru Justisa fo pose ba Guarda Prizional foun nain 72, iha Kolmera, Dili. (Foto: STL/Terezinha De Deus)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Guarda Prizional foun hamutuk nain 72 inklui motorista nain 2 simu pose husi Prezidente Funsaun Publiku no Ministru Justisa, hodi halao knaar iha Prizaun Suai, Gleno no Bekora.

Tuir Ministru Justisa (MJ), Sergio Hornai katak, Timor Leste nia lei regula kona-ba ajente ka funsionariu publiku Estadu nian regulariza tiha ona katak, hametin prinsipiu legalidade, espiritu ida honestidade, intelektual sijelu no mos halo servisu hotu neebe integra deit ba iha interese legalidade, interese lejitimu ba iha interese publiku nian.

“Halo buat hotu neebe iha, primeiru tenke bazeia ba lei, segundu haree ba iha pratika internasional sira neebe orienta iha ita nia administrasaun publika loron-loron, no terseiru atu haree ba iha kontratu no mos desizaun sira neebe mai husi ita nia Tribunal sira deside tiha ona, no sai hanesan ita nia ordem juridiku neebe lori ita atu halo komplementu ba iha prinsipiu legalidade ninian,” dehan MJ, Sergio ba jornalista sira iha Kolmera, Tersa (04/02/2025).

Governante nee hatutan, Komisaun Funsaun Publiku no Ministeriu Justisa neebe sai hanesan benefisiariu ba iha ajente administrasaun publika neebe hetan pose, reafirma fila fali oinsa mak sira bele hakonu sira nia aan ho etika deontolojia iha sira nia komportamentu moral, responsabilidade sentidu pertense katak, simu funsaun ba iha Instituisaun Publika Estadu nian, tenke asumi ho responsabilidade nakonu ho domin ba prestasaun servisu ho kualidade.

Tanba servisu ida nee importante, tanba jere ema lubuk ida neebe sai ho mentalidade violentu tanba sira nia asaun halo krime ruma. No funsionariu sira nee tenke iha korajen, no kbiit no konhesimentu klean atu hasoru ema hirak neebe mai ho karakteristika diferente.

Iha fatin hanesan, Prezidente Komisaun Funsaun Publiku, Agustinho Letencio de Deus dehan, prosesu rekrutamentu ba Guarda foun nee hahu kedan iha fulan Marsu tinan kotuk.

“Prosesu nee hahu kedan iha Marsu tinan kotuk 2024, autorizasaun husi Ministru Justisa liu husi selesaun dokumentus, prosesu entrevista no teste, kuaze tinan 1 mak foin too mai iha desizaun nee,” dehan nia.

Nia hatutan, pedidu kona-ba halo rekrutamentu nian, foka uluk ba iha setor espesializadu sira kona-ba prizaun nian hahu ona, sei hahu ho setor prinsipal sira depois mak hakat ba iha setor jeral.

Sira neebe servisu iha Guarda Prizional mesak joven deit, ida nee atu kontribui fali hodi halo balansu ho numeru neebe iha tiha ona Funsaun Publiku.

No husu ba iha guarda foun sira atu servisu tuir regra neebe iha, no halo servisu tuir saida mak superior sira orienta atu bele tau matan ba rekuzu sira.

(ter)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *