DILI, STLTIMORLESTE.com – Ministeriu Saude (MS) liu husi Hospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV) realiza primeiru simposiu ba Kuidadu Emerjensia iha Timor Leste (TL) ba tinan 2025, hodi hasae konhesimentu profisional saude nunee bele fo atendimentu diak ba pasiente sira.
Nia hatete, atividade ida nee bolu primeiru Simposiu Kuidadu Emerjensia ba tinan 2025, iha nasaun Timor Leste (TL) ba dahuluk, tanba nunka mais halo ida nee, foin hahu iha Timor Leste tinan 2025.
“Objetivu husi halo atividade nee iha buat rua, primeiru ita atu konsolida forsa servisu iha area kuidadu emerjénsia, hahu husi nasional, referal no hospital atu konhese malu no fahe malu oinsá kona-ba servisu,” hatete Presidente Komisaun Organizador ba Primeiru Simposiu, Eldegar Lopes Martins ba jornalista sira iha Salaun CNE, Kinta feira(12/06/2025).
Nia dehan, atividade ida nee primeiru hakarak nai ulun sira mai partisipa oinsa sira bele komprende atu foti kestaun kuidadu emerjénsia sai prioridade nasionál.
“Segundu sira bele foti no rona ita nia problema no sira hatene saida mak ita halo ona bele tau programa ba hasae kapasitasaun. Ita boot sira hatene katak, daudaun nee doutor espesilista ba kuidadu emerjénsia foin nain rua deit, ita presiza hospital referal sira nee mos tenke iha espesialista, ita presiza espesialista sira iha esperiensia espesialista nian, entaun ita hakarak hasae kualidade atendimentu di’ak so hasae kapasitasaun ba ema nian, nunee mos ita halo advokasia ba ita nia nain ulun sira atu tau matan ba buat haat, ida bele kompleta ema, segundu kompleta sasan laos deit mai iha ospital HNVG, ba mos referais no mós sentru internamentu, no mós ba postu saude sira hotu,” nia esplika.
Tanba kuidadu emerjénsia mediku akontese ba se deit, dala ruma ema hela Lolotoe neeba kona emerjensia mediku situasaun sira nee bele akontese.
“Pur ezemplu iha ita nia hirus matan moras ka struk ita monu iha neeba ita halai ba sentru saude, doutór sira neeba la iha kapasidade halo atendimentu, nee problema, ou doutór iha neeba atende, maibe sasan laiha entaun ida nee ita halo advokasia para ita nai ulun sira atu haree ida nee,” nia koalia.
Nia informa, hakarak kria sistema para ema halo hanesan deit, durante nee servisu emerjensia mediku iha preospital ema barak apoiu, hanesan Cruz Vermelha Timor Leste, no Bonbeirus mos, Saude husi FALINTIL Forsa Defeza Timor-Leste.
“Pur ezemplu sira CVTL, sira husi Bonbeirus, Saude Militar no Saude PNTL ema barak tau matan ba kuidadu emerjénsia, mas idak-idak halo ninian iha eventu simposiu hanesan nee ita bele mai fahe servisu hanesan CVTL ita boot bele halo ida nee, no Bonbeirus halo ida ne’e para ita bele kompleta malu. Tanba ita nia objetivu mak nee, bainhira ita halo atende di’ak iha fatin akontesimentu too iha ospital nee kuidadu emerjensia nee tenke lao ida ne’e mak objetivu jeral ita hakarak halo simposiu nee,” nia deklara.
Iha fatin hanesan, Diretór Ezekutivu HNGV, Nunu Vitál informa, kada tinan departamentu husi Hospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV) hatoo sira nia mensagen liu husi programa simposiu kuidadu emerjénsia.
“Problema ida nee tinan barak ona sira halo ba liu-liu parte simulasaun ba kazu trauma sira, nunee mos oinsa atu prevene trauma sira hanesan asidente no trauma mos hanesan atakasaun korasaun sira nee, mas ohin movimentu espesial ida emerjensia, iha simposiu primeiru vez iha tinan ida nee,”nia hatutan.
Nia haktuir, sira nia objetivu nee atu lori besik liu parte emerjénsia ba iha komunidade atu intende i Komprende liu tan oinsá atu responde ba kazu emerjensia sira neebe mak hatoo ona.
“Mais pur ezemplu kazu atakasaun korasaun oinsa atu bele resolve i bele fó asisténsia,” nia koalia.
Iha biban nee Ministra Saude (MS), Elia dos Reis Amaral husu ba Profisional Saude atu halo atendimentu ba pasiente sira hatudu sira nia domin tanba dala ruma pasiente balun mai ho presaun nunee husu atu Profisional Saude sira halo akompañamentu nafatin ho oin midar.
“Inklui hau ita hotu hatais batar mutin, halo atendimentu ho domin ba ita komunidade talvez mos ita boot sira hanoin, ita nia komunidade sira mai ospital laos deit sira moras, sira devez kuandu sira la moras maibe iha presaun ruma, nee mak hau dehan psikolojikamente akompaña. Kada vez husi ita boot sira nia oin muda hatoo señór moras, señór moras sira saida ami bele ajuda, ita boot sira hasae deit lianfuan saida deit mak ami bele ajuda automatikame sira diak, nunee husu atu halo atendimentu ho fuan no oin midar,”katak nia.
Nia dehan, sente responsabilidade boot atu fo abertura ofisiál ba Simpósiu Nasional konaba Kuidadu Saude de Emerjensia, neebe halo hamutuk profisional Saude, akademiku no peritu sira tau hanoin hamutuk.
Nia informa, aproveita oportunidade nee atu fo rekonhesimentu boot ba profisional saude sira mediku, enfermeiru, parteira, teknikus aliadus sira hotu no pesoal ambulansia sira, neebe halo servisu ho laran tomak no determinasaun atu fo kuidadu no salva moris kada loron.
“Hau mos agradese ba parseiru nasional no internasional sira neebe kontínua fo apoiu ba Ministeriu Saude atu hadia area nee, liu husi formasaun, doasaun ambulansia no ekipamentu mediku no apoiu ba dezenvolvimentu SOP ka protokulu asistensia medika iha area nee,” nia afirma.
Ministeriu Saude sei kontínua kompromisu atu integra servisu saúde emerjensia iha planu dezenvolvimentu servisu esensiais, husi lia hamutuk ho objetivu Saude Universal no Agenda 2030 ba Dezenvolvimentu Sustentavel.
(jen)







