DILI, STLTIMORLESTE.com – Prezidente Republika (PR), Jose Ramos Horta hatete, aeroportu nomos hotel sira nee prioridade absoluta atu Timor Leste simu simeira ASEAN iha 2029.
Prezidente Republika, Jose Ramos Horta hatoo kestaun nee ba jornalista sira iha edifísiu sentral CCLN Komoro, Tersa (03/02/2026) hatete, aeroportu no hoteis nee prioridade absoluta Timor Leste atu simu simeira ASEAN iha tinan 2029.
Xefe Estadu hatete, Timor Leste tama ASEAN la signifika milagre boot akontese tiha ona, buat hotu-hotu rezolve tiha ona, lae. Maibe sei falta infraestrutura neebe presiza ba dezenvolvimentu ekonomiku, infraestrutura neebe presiza ba turizmu.
PR Horta dehan, koalia beibeik kona-ba turizmu hanesan alternativa maibe dezafiu barak, pur ezemplu aeroportu bainhira mak hahu konstrusaun no bainhira mak prontu atu bele aviaun boot ema barak mai baratu liu. Tanba bainhira aviaun ida ka rua mak mai, aviaun kiik labele tula pasajeiru barak, labele tula karga barak, entaun folin bilhete sae. Folin bilhete tun bainhira aviaun nakonu ho karga
“Purtantu aeroportu ne’e prióridade absoluta, depois ita hatene ona, hoteis, ita atu simu simeira ASEAN, Ministeriu Justisa atu haree deit ba rai ruma Embaixada sira husu, orsida hatete ida nee, orsida hatete buat seluk,” dehan PR Horta.
Iha biban nee Xefe Estadu hatete, Brazil mos hakarak harii sira nia sentru kultura, Prezidente Lula rasik halo komitmentu, liga ho asuntu nee Prezidente Republika koalia ona ho Ministru Justisa.
“Hau koalia ho Ministru Justisa atu konfirma rai nee tanba uluk fo tiha ona ba Brazil, hau koalia Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão maibe buat la lao. Nee problema boot iha Sekretariadu Terras no Propriedade, demora atraza buat barak loos,” dehan PR Horta.
Aleinde nee, kona-ba obstaklu ba investedor sira, Ministeriu Agrikultura ho kuarentena sira parese la hatene kuarentena saida, bainhira hahan mai husi li’ur, depois sira kuarentena la book aan, la loke kedas kontentor, la haree kedas, hein demora hahan nee aat. Maibe depois importador neee mak selu fali loron neebe demora iha Portu Dili, buat sira nee barak loos governu tenke rezolve, nee mak hatete dezafiu boot.
Xefe Estadu rekonhese, maske Timor Leste tama ona ASEAN maibe sei hasoru dezafiu, “Ita tama tiha ona nu’udar membru ASEAN maibe dezafiu ba oin nafatin. Buat sira nee husu ba ita atu hametin didiak disiplina instituisional, Maibe tenke kumpri lo-loos kompromisu no halo reforma setorais, estruturais klean neebe presiza. Hanesan uluk, unidade organizasaun mak sai hanesan determina aan nunee bele hetan too realiza objetivu estratejiku,” katak Horta.
Tanba nee iha kompromisu ba integrasaun tomak iha Asosiasaun Nasaun sira Sudeste Aziatiku nian (ASEAN), hodi asume responsabilidade atu sai Estadu.Membru ba dala 11. Maibe, objetivu ida nee ezije displina institusional, kumprimentu rigorozu ba kompromisu no reforma estrutural sira neebe klean. Hanesan iha pasadu, unidade no organizasaun sei determinante atu alkansa objetivu estratejiku ida nee.
Horta dehan, TL asume ona kompromisu internasionAl sira ba ASEAN, OMK, CPLP, direitus umanus, no Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel (ODS) Nasoins Unidas nian, entre sira seluk maibe TL nia kompromisu boot liu maka ba Povu Timor-Leste.
(eme)







