Horta: Deskolonizasaun Sei la Kompletu Bainhira Povu Laiha Vontade Rona

Prezidente Repúblika, Jose Ramos Horta ohin ofisialmente halo abertura ba Semináriu Rejionál Pasífiku 2025 kona-ba Deskolonizasaun. (Foto: Media PR)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Prezidente Republika (PR), Jose Ramos Horta hatete, prosesu diskolonizasaun sei la kompletu bainhira povu laiha vontade rona, respeita no impelementa.

Prezidente Republika Jose Ramos Horta hatoo kestaun nee liu husi nia diskursu bainhira abertura seminariu rejional pasifiku husi ONO iha Palm Spring Hotel Fatuhada,Kuarta (21/05/2025).

“Timor Leste fiar metin katak prosesu deskolonizasaun sei la kompletu bainhira sei iha povu sira neebe sira-nia vontade livre no jenuínu seidauk rona, respeita no implementa. Defeza ba prinsípiu sira nee laos deit dever istoriku ida, maibe kontribuisaun vital ida atu harii sistema internasional ida neebe justu, inkluzivu no respeitador liu sistema ida neebe fo onra ba dignidade povu hotu-hotu nian,” katak PR Horta.

Prezidente Republika Jose Ramos Horta hatete, iha tempu neebe mundu buka hela resposta ba dezafiu global sira kona-ba pas, justisa no dezenvolvimentu sustentavel, labele ignora situasaun sira iha neebe direitu ba autodeterminasaun sei la kompletu ka kontestadu.

Timor Leste fiar metin katak territoriu laos autonomu sira hotu-hotu neebe C24 konsidera, tenke iha oportunidade atu deside ho livre sira nia futuru hodi hili rasik sira-nia sistema polítiku, ekonomiku no sosial, tuir prinsípiu sira neebe konsagra iha Karta Nasoins Unidas nian.

“Ami mos reafirma ami nia kompromisu ba rezolusaun pasífika ba konflitu sira, dialogu konstrutivu no prinsípiu sira naun violensia no rekonsiliasaun nian. Ami fiar katak liu husi meiu sira nee deit, mak ita bele harii solusaun neebe justu, sustentavel no inkluzivu duni ba povu hotu-hotu neebe aspira ba liberdade no autodeterminasaun,” dehan Prezidente Republika.

Prezidente Republika dehan, dalan konkretu ba futuru sustentavel bainhira reflete kona-ba dalan sira ba futuru ida neebe sustentavel duni iha territoriu laos autonomu sira, reafirma sentralidade direitu ba autodeterminasaun, maibe mos urjensia atu tradus prinsípiu ida nee ba progresu lo-loos sosial, ekonomiku no kultural ba povu sira territoriu sira nee nian.

Xefe Estadu dehan, solidariedade internasional tenke transforma ba kompromisu konkretu sira, investimentu sira iha edukasaun, saude, hametin kapasidade institusional sira no hakbiit komunidade lokal sira.

Nunee mos Embaixador Timor Leste ba ONU, Dionisio Babo hatutan, komite deskolonizasaun uluk Timor Leste sai membru ida neebe tane ajenda para halo disponibilizasaun tanba nee mak iha altura neeba Sekretariu Jeral Kofi Anan foti ajenda ida nee hodi sai prioridade ba ninia papel ikus mai organiza referendum Timor Leste.

“Tanba ita agora uku naan ona ita sai ona husi ajenda maibe ita membru nafatin, pais neebe hotu-hotu sai membru hamutuk ho pais barak inklui petisionariu barak neebe hakarak hatama sira nia proposta ba iha Nasoens Unidas neebe sente aan hanesan seidauk sente ukun aan atu bele hetan disponiblizasaun,” katak Embaixador.

Embaixador dehan, komisaun ida nee naran komisaun 24 hodi halo diskusaun hodi buka solusaun atu propoin ba Sekretariu Jeral hodi deside iha asembleia jeral iha Nasoens Unidas hodi deside kona-ba oinsa futuru mai.

Nia hatete, iha futuru nee iha oin rua ka oin tolu ida hamutuk nafatin ho potensia kolonizadora, segundu sai ukun aan terseiru hetan autonomia no Timor Leste hetan indepedensia rasik.

“Segundu intensaun enkontru ida nee mak mai atu deskute konaba teritoriu sira neebe mak seidauk hetan indepedensia iha prosesu disponibilizasaun rekoinesidu husi Nasoens Unidas, no sira neebe mak seidauk hetan deskonhesidu husi ONU C24,” katak Embaixador.

Nia hatete, Timor Leste mak sai uma nain ba iha enkontru importante nee no iha enkontru nee nasaun mais 100 delegasaun husi nasaun 40 ho tan grupu sira neebe mai atu hatama sira nia petisaun hodi hakarak mos sai hanesan teritoriu naun admistrado.

(eme)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *