Horta: Funu Mediu Oriente fo Impaktu ba Ekonomia Global

Prezidente Republika Jose Ramos Horta. (Foto: STL/Emerenciana Pinto)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Prezidente Republika (PR), Jose Ramos Horta hatete, funu iha Mediu Oriente sei fo impaktu ba ekonomia Global inklui Timor Leste.

Prezidente Republika Jose Ramos Horta hatoo kestaun nee ba jornalista sira, bainhira remata vizita ba Portugal no Azerbajiaun fila hikas mai Timor Leste iha Aeroportu Internasional Nicolau Lobato, Komoro, Domingu (15/06/2026).

Prezidente Republika hatete, situasaun iha internasional sei fo impaktu iha rai laran, tanba dadaun nee krize grave bele sai pior kompara ho krize pandemia.

Prezidente Republika Jose Ramos hatete, konflitu ou funu internasional neebe atualmente mosu iha mundu bele fo impaktu boot ba ekonomia global no kustu moris populasaun, inklui iha Timor Leste.

Ho situasaun nee Xefe Estadu husu Governu atu prepara medidas urjente hodi proteje ekonomia nasional no prevene aumentu folin sasan iha merkadu.

Xefe Estadu hatete, funu iha Mediu Oriente bele fo impaktu diretu ba ekonomia mundial tanba envolve nasaun sira neebe sai nuudar produtor mina boot iha mundu.

“Hau koalia liu kona-ba situasaun internasional neebe atualmente fo impaktu ba rai laran. Krize ida nee grave tebes no balun konsidera katak bele sai pior liu kompara ho krize pandemia nian, tanba konflitu no instabilidade neebe dadaun mosu iha rejiaun balun,” hatete Ramos Horta.

Prezidente Republika hatete nasaun sira hanesan Arabia saudita, Kwait ho Baraim, Qatar, Abudaby sira mak produtor mina importante iha mundu, no kualker konflitu iha area hirak nee bele afeta produsaun no distribuisaun energia global.

Xefe Estadu hatete Funu no tensaun iha rai sira neebe produs mina bele halo instabilidade ba merkadu global. Ida nee bele lori konsekuensia ba nasaun sira hotu, inklui rai kiik sira hanesan Timor Leste neebe depende ba importasaun sasan no mina husi liur.

Ho situasaun populasaun no trabalhador estranjeiru iha neebe parte boot mak husi nasaun aziatiku sira.

Tuir nia, nasaun nee iha populasaun besik ema milhões sanulu, no besik oito milhões mak traballador estrangeiru.
Alende nee Iha United Arab Emirates, populasaun besik ema milhões sanulu, no besik oito milhões mak ema estrangeiru husi nasaun sira hanesan Bangladesh, Índia, Paulistão, Nepal, Indonezia no Filipina. Sira nee servisu iha neeba no haruka osan ba sira nia família. Se konflitu aumenta, atividade ekonomia bele para no fo impaktu ba ema milhões.

Prezidente hatete situasaun atual ho impaktu neebe akontese durante pandemia COVID-19, neebe halo atividade ekonomia global paraliza no afeta forte transporte marítimu ba fornese sasan. Hanesan akontese iha tempu COVID-19, portu internasional balun para total. Por ezemplu iha, movimentu navio no kontenor para. Tanba nee, kustu transporte sai aas tebes. Uluk kontenor ida besik dolar rihun haat, maibe durante pandemia bele sae too dolar rihun sanulu resin tolu, aumentu kustu transporte global bele fo impaktu direta ba folin sasan iha Timor Leste tanba rai nee depende liu ba importasaun husi rai seluk. Tanba nee, Prezidente husu Governu atu diskute lalais iha Konsellu Ministru kona-ba medida ekonomia neebe presiza atu implementa hodi prevene impaktu nee.

“Governu tenki hare urjente iha Konsellu Ministru kona-ba medidas neebe presiza atu proteje ita nia ekonomia. Ida nee importante atu prevene impaktu boot liu ba kustu moris populasaun,” hatete nia.

Xefe Estadu akresenta tan katak, Timor Leste depende ba fornese mina husi nasaun sira hanesan, Malazia, Singapura, Indonesia, no Australia. Maski nunee, nia espera katak konsumsaun mina iha Timor-Leste neebe relativamente kiik bele ajuda reduz impaktu kompara ho nasaun sira neebe konsome mina iha kuantidade boot.

Horta dehan, TL rai kiik la hanesan nasaun boot sira seluk neebe konsumu barel milhões ida kada loron. Tanba nee talvez impaktu la boot tebes ba TL, maibe presiza kontinua observa situasaun global.

(eme)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *