DILI, STLTIMORLESTE.com – Relasiona ho aniversariu Polisia Sientifika Investigasaun Kriminal (PSIk) ba dala 11, Prezidente Republika Jose Ramos Horta deklara, servisu balu neebe sira halao publiku balu seidauk hatene, maibe ho nia susesu boot.
“Instituisaun PSIK eziste tinan 11 neebe badak tebes iha istoria instituisaun ida, liu-liu kuandu ita la iha rekursu finanseiru humanu sufisiente natural, maibe ita haree tinan 11 PSIK kapasidade rekursu humanus kompetensia teknika kompetensia polisial investigasaun lao ba oin diak sira halo servisu balu ke dala ruma publiku la hatene, maibe ho susesu boot,” dehan PR ba jornalista sira iha Bebora, Kuarta nee (14/05/2025).
PR hatutan, akompanha durante nee ho apoiu husi Polisial Judisiariu Portugal Xina, Indonezia no Australia, parseiru sira nee importante tebes, inklui Estadu Unidus Amerika kolaborasaun diak ho PSIk no iha progresu diak.
Reforsa, importante tenke hadia diak liu tan, tanba ita iha rejiaun ida agora tama ASEAN responsabilidade todan atu servisu tenke diak. No koalia ho parte balu iha ASEAN, ligadu ho setor nee sira admira kapasidade polisia no kapasidade PSIK, servisu intelijensia no F-FDTL, tanba nee adezaun ba ASEAN sei ajuda diak liu tan.
Iha fatin hanesan, Diretor PSIK, Vicente Fernandes Brito dehan, sira hili tema neebe iha tanba tema nee refleta vizaun ba futuru.
“Hili tema ida hametin siensia iha kooperasaun Internasional garante Justisa ho seguransa iha Timor Leste, tema nee nia vizaun ba fururu katak, justisa no seguransa nee bele konstrui husi siensia ho koperasaun internaisonal,” dehan nia.
Nia hatutan, iha tinan 2025 PSIK tau konsiderasaun aas iha siensia no kooperasaun internasional, tanba siensia mak kontribui ba iha deskobre verdade justisa penal, kooperasaun internasional, signifika PSIk kontinua aposta ba iha oinsa mak kombate kriminal organizadu no transnasional.
Dehan tan, ita ratifika ona konvensaun lubuk ida, nee hatudu katak, se pilar ida kooperasaun internaisonal ita la fo konsiderasaun difisil atu kombate, tanba nee kooperasaun kriminal laos deit ita halo investigasaun konjunta, maibe barak liu ita troka informasaun halo formasaun ba elementu PSIK liu-liu investigador no espesialista sira atu sira bele iha kbiit natoon realiza sira nia atividade loron-loron.
Dehan, misaun PSIK nian atu koadjuva autoridade judisiariu Tribunal no Juiz atu nunee bele proteje bem juridiku iha sosiedade nia leet, maibe atu too iha nee oinsa mak konstrui justisa no seguranda liu husi konhesimentu baziku siensia, liu husi laboratoriu DNA, neebe lansa ona.
Nunee, atu haree ba tipu neebe Tribunal no Ministeriu Publiku presiza atu fortifika evidensia neebe iha atu konstrui ba justisa ida neebe ho imparsial.
(ter)