DILI, STLTIMORLESTE.com – Prezidente Republika (PR), Jose Ramos Horta hatete, tinan 20 resin ona maibe sei iha difikuldade iha kuadru juridiku iha kategoria oin-oin.
Prezidente Republika Jose Ramos Horta hatoo kestaun nee ba jornalista sira bainhira remata hasoru malu ho Prezidente Konselhu Ministru iha Kantina Matak Palasiu Prezidensial Nikolao Lobato, Bairo Pite, Tersa (01/07/2025).
Prezidente Republika Jose Ramos Horta hatete, maske Timor Leste ukun aan tinan 20 resin ona maibe sei hasoru difikuldade iha juridiku, tanba nee presiza kria ona Tribunal Supremu.
“Tinan 20 resin ona ita sei iha difikuldade kuadru juridiku iha kategoria oin-oin, maibe tinan 20 resin ona ita lalika hakarak mehi, ema hotu-hotu 20 anos esperiensia tenke doutoramentu, ita haree buat neebe ita nia realidade para kria Tribunal Supremu,” dehan PR Horta.
Prezidente Republika dehan, nia halo deit abertuta loke forum deit laos Prezidente Republika mak halo desizaun, maibe Prezidente Republika kontribui ho Governu, Parlamentu no sosiedade sivil para haree oinsa dizamina no aselera dialogu no prosesu nee.
“Nee iha Governu ho Parlamentu, Tribunal no juis sira nia liman, tanba nee mak hau husu ba Prezidente Tribunal Rekursu favor ita boot promove forum para ita hahu dialogu, depois halo fatin seluk tan kontinua dialogu rona hodi halo desizaun konkretu,” katak PR.
Prezidente dehan, Jornada Istorika Tribunal Timor Leste nian sistema judisial liu ona dalan neebe notavel dezde independensia. Administrasaun Tranzitoria Nasoins Unidas nian iha Timor Leste (UNTAET) estabelese servisu judisiariu tranzitoriu ida iha tinan 2000, neebe kompostu husi numeru kiik ida husi juis, prokurador no defensor publiku Timor Leste nian. Iha loron 7 Janeiru 2000, grupu dahuluk juis sira nian simu pose. Husi inísiu simples sira nee, sistema judisial buras no sai instituisaun nasional ida lo-loos. Iha loron 21 Junhu 2007, Timor Leste sai sasin ba tomada pose ba grupu dahuluk juis ruanulu-resin-hitu, prokurador no defensor publiku nasional, neebe hetan formasaun husi Sentru Formasaun Jurídika Díli momentu orgulhu ida neebe marka tranzisaun husi dependensia ba asistensia internasional ba auto-sufisiensia iha materia judisial sira.
Aleinde nee Tribunal Rekursu funsiona nuudar tribunal aas liu iha nasaun, hodi asumi dupla responsabilidade husi jurisdisaun rekursu nian no atribuisaun konstitusional sira neebe destinada ba Supremu Tribunal ida. Dispozisaun ida nee maske funsional, fo todan liu ba rekursu judisial sira no hatudu nesesidade urjenti ba reforma.
Xefe Estadu hatete, Mandatu Konstitusional no Dezafiu Atual sira, Konstituisaun prevee Supremu Tribunal Justisa nian nuudar pontu aas liu ba sistema judisial. Maibe, Supremu Tribunal Justisa, neebe konstitusionalmente tenke sai tribunal ultima instansia, seidauk estabelese. Lakuna ida nee iha enkuadramentu institusional kria ona dezafiu oioin, Tensaun institusional Tribunal Rekursu apresia rekursu sira neebe hatama hosi tribunal distrital sira, aleinde halao funsaun sira neebe atribui ba Supremu Tribunal Justisa nian iha Konstituisaun, too tempu neebe nia estabelese. Dupla funsaun ida nee fo todan liu ba sistema rekursu no limita nia efikasia.
Xefe Estadu dehan, klareza konstitusional auzensia husi Supremu Tribunal kria ona ambiguidade iha nia autoridade judisial aas liu, liu-liu iha asuntu sira kona-ba kestaun interpretasaun konstitusional no disputa eleitoral sira. Lejitimidade demokratika Ierarkia judisial ida neebe kompleta hasae konfiansa publika nian iha instituisaun demokratika no garante katak justisa laos deit halao, maibe mos haree katak halao iha nível aas liu.
(eme)







