DILI, STLTIMORLESTE.com – Prezidente Republika (PR), Jose Ramos Horta hatete, tinan ida nee Timor Leste sei halao eventu internasional oin-oin.
Prezidente Republika hatoo hatoo lia hirak nee liu husi nia mensajen iha Palasiu Prezidensial Nicolau Lobato, Bairo Pite, Sesta (27/03/2026).
Nia hatete, lista dignitariu internasional sira ho pozisaun aas neebe ilustra Timor nia nasaun nia integrasaun internasional.
“Lista dignitariu internasional sira ho pozisaun aas neebe ilustra Timor nia nasaun nia integrasaun internasional luan tebes no iha tinan ida-nee ita sei iha oportunidade atu halao eventu internasional oioin neebe sei presiza prosedimentu seguransa nian, mak hanesan, ida uluk, Science for Development Summit 2026, sei halibur grupu esepsional ida hosi manan-nain sira Premiu Nobel nian, vensedor sira Premiu Turing nian, sientista sira, ekonomista sira no líder dezenvolvimentu global sira neebe naran boot, hodi oferese forum uniku ida ba dialogu kona-ba siensia, edukasaun no inovasaun ba dezenvolvimentu sustentavel, Eventu daruak maka selebrasaun ofisial ba tinan 30 Premiu Nobel Pas nian, neebe sei reforsa trajetoria dame, rekonsiliasaun no konstrusaun Estadu iha Timor-Leste,” dehan Prezidente Republika.
Xefe Estadu hatete, Akontesimentu sira-nee, hamutuk ho Maratona Internasional Díli (agostu 2026), Festival Internasional Sinema Díli no fila fali korrida bisikleta Tour de Timor, hatudu laos deit ospitalidade rain nian, maibe mos kompromisu Timor-Leste nian ba siensia, edukasaun, desportu, arte, dialogu no kooperasaun internasional nuudar instrumentu ba progresu inkluzivu no sustentavel sira.
“Ita-nia estabilidade marka ho auzensia violensia etnika, relijioza ka polítika, ho laiha rejistu krime organizadu grave no ho konsolidasaun sosiedade ida iha-neebe Estadu Direitu Demokratiku prevalese,” dehan PR.
Xefe Estadu hatete, Estadu ida ho protesaun no garantia tomak ba direitus umanus no liberdade fundamental sira, inklui liberdade espresaun no imprensa nian, entre sira seluk.
Fator sira-nee inspira konfiansa iha komunidade nasional no internasional, hodi reforsa kredibilidade Timor-Leste nian nuudar destinu ida neebe seguru no konfiavel atu simu turista, vizitante no investidor rihun ba rihun.
Xefe Estadu hatete, modernizasaun no Formasaun PNTL nian, PNTL buka ona atu moderniza-an no akompana ho evolusaun servisu polísia publiku nian, hodi investe iha edukasaun kontínua ba ajente sira, graduadu sira no dirijente sira, ho hanoin atu hadia dixiplina, meritu, profisionalizmu no dedikasaun ba servisu, hodi garante atendimentu neebe efisiente no besik ba sidadaun sira.
Serbisu PNTL nian inklui prevene no deteta insidente ka krime sira, halo intervensaun apropriada tuir sira-nia gravidade, aplika uzu forsa ho maneira proporsional no kontribui ho efetivu ba aplikasaun lei.
Iha tempu hanesan, PNTL, liuhosi nia Komandu-Jeral, Komandu Distrital sira, no servisu espesializadu oioin, investe ona iha diseminasaun sidadaun sira-nia direitu no responsabilidade, promove partisipasaun sívika iha seguransa interna no nasional, no reforsa sidadania responsavel. Aleinde nee, krize seguransa no ekonomika, no mos dezafiu aduaneiru sira, agrava efeitu sira hosi posensial krize saude sira, pandemia sira, krize klimatika sira no dezastre natural sira, neebe maka akontese beibeik iha rejiaun.
(eme)







