DILI, STLTIMORLESTE.com – Institutu Nasionál Kombate HIV-SIDA (INCSIDA) fahe informasaun kona-ba virus HIV ba estudante Eskola Secundaria Jeral (ESJ) Nicolau Lobato, tanba daudaun nee HIV hadaet barak liu idade produtivu liu husi relasaun seksual arbiru.
Nia tenik, situasaun HIV iha Timor nee barak tebe-tebes, barak liu mak daet husi idade produtivu sira, hanesan idade 15 too 20 anos, agora ita nia alin sira hanesan SMA sira nee mak 15 anos ba leten idade ohin balun 17 too 18.
“Agora sira nee barak tebe-tebes, nee dadus hatudu ba ita katak, barak nee daet husi neebe? Husi relasaun seksual, idade sira minoria nee entaun imajina took, ema sira hanesan nee se ita la esforsu makaas, ita la servisu makaas ita nia oan estudante hanesan nee bele lakon bele sai aat hotu, labele kontinua eskola ona tanba sa? sira foin namora hakarak moris hamutuk depois para eskola kaben sedu sai inan sedu sai aman sedu, no aat liu mak kona tan HIV, tanba nee mak ita mai kordena ho ESJ Nicolau Lobato fahe informasaun kona-ba moras HIV-SIDA, atu nunee ita nia estudante sira halo prevensaun, nunee dook husi problema ida nee, prevene hanusa? sira tenke kuidadu buat ida sex bebas nee, labele tama iha atividade sira sex bebas nee,” hatete Presidente Institutu Nasionál Kombate HIV-SIDA (INCSIDA), Daniel Marçal ba jornalista sira iha ESJ privada Nicolau Lobato Tasi Tolu, Kinta (26/03/2026).
Nia esplika, daudaun nee liu husi droga laiha, husi daun mos laiha, mais barak liu mak daet husi relasaun seksual livre.
“Ita mai atu dehan ba sira katak, diak liu ba tes raan, ita atu konvense sira ba tes raan lalais para saida? para se iha ona virus HIV, iha sira nia isin tes raan tratamentu labele monu ba SIDA, tanba sira moris ho HIV nee iha tempu naruk nia laran, se lae imi haree took ema kona HIV la hatene daet ba SIDA bele mate lalais, aman sira kona HIV la hatene daet fali ba inan daet fali ba oan. Tanba nee ita dehan buat ida tes raan nee importante tebe-tebes,” nia deklara.
Nia Informa, idade ida barak liu mak idade 15 too 45 anos, nee barak liu-liu mak rejistu ona moras HIV, tanba nee idade 14 too 20 nee inklui mos idade estudante sira.
“Tanba sa hau dehan estudante sira, tanba idade sira hanesan nee foin hanoin ba ita atu halo servisu makaás, ita nia ema barak envolve iha sex bebas, no agora too Governu sei fo aimoruk ARV, karik tempu ida mak Governu la fo ona aimoruk ARV gratuita, depois aimoruk ita buka osan mesak, hola aimoruk todan ba uma laran, todan mos ba ita nia uma kain, tanba ita sforsu hodi fahe informasaun nee ba ita nia estudante sira para halo prevensaun ba moras HIV-AIDS,” nia koalia.
Iha fatin hanesan, Diretor Jeral ESJ Privada Nicolau Lobato, Rui Lopes agradese ba INCSIDA tanba bele mai fatin ida hodi fahe informasaun kona-ba moras HIV-SIDA ba estudante sira, atu loke hanoin hodi komprende HIV hodi halo prevensaun ba ida-idak nia aan.
“Saida mak ita ninia sua-exelensia hatoo ba ita boot sira, ita boot sira tau iha kakutak no evita labele akontese ba ita boot sira nia aan, tanba nasaun Timor Leste presiza ita boot sira, hakarak imi ba futuru ida neebe diak mak labele involve iha buat neebe mak la diak, ida HIV-SIDA nee ita evita para ita labele monu ba moras neebe mak ita la hakarak,” nia deklara.
Nudar Diretor ESJ Nicolau Lobato, profesor hotu-hotu lori estrutura agradese ba INCSIDA bele fahe informasaun sira neebe importante tebes ba vida.
“Tanba moras ida virus nee ohin informasaun katak, iha Timor Leste iha ona 2000 resin neebe imi kuandu sexu livre mak imi mos sei kona ida nee hotu, mais hau husu estudante labele too iha neeba, imi hanoin imi nia estudu, hanoin imi nia inan-aman sira ninia esforsu ba imi oinsa ba imi nia futuru aban bainrua nee sai diak, ida nee mak ita ninia hakarak,” nia Informa.
Nunee mos Estudante Estefania Maria Martins koalia, durante sosializasaun ohin fo benefisiu ba estudante sira, tanba informasaun ida nee importante,tanba dadaun nee moras HIV numeru sae makaas tebes, nunee tenke halo prevensaun ba moras nee, tanba moras nee fo prekozu ba vida no ba futuru.
“Hau nuudar estudante neebe mak ohin rona hau sente kontente tebes ho orgullu tebes, tanba ami hatene ona informasaun neebe mak durante nee ami seidauk hatene, liu-liu ba iha topiku HIV-SIDA refere,” nia esplika.
Nia hatutan, ba estudante kontente tebes tanba liu husi informasaun nee bele hasae koñesimentu no hatene nomos hodi halo prevensaun ba moris saudavel.
“Depois hau rona ona informasaun refere pontus de importante neebe mak hau hanoin oinsa hau bele partilla fila-fali imformsaun neebe mak hau rona ona laos ba familia deit maibe ba komunidade sira hotu,” nia afirma.
(jen)






