DILI, STLTIMORLESTE.com – IX Governu Konstitusional neebe lidera husi Primeiru Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão rekonhese katak iha fallansu balun iha dezenvolvimentu nasional neebe Governu halao durante tinan 2 mandatu Governu nia laran.
“Ami rekonhese katak iha fallansu balun durante tinan 2 nia laran IX Governu Konstitusional halao dezenvolvimentu nasional iha rai doben Timor Leste. La iha membru Governu ida mak hanoin atu halo terus ninia povu iha nasaun ida nee. Hotu-hotu esforsu aan atu oinsa hadia povu nia moris diak,” dehan Vise Primeiru Ministru no Ministru Koordenador Asuntu Ekonomia no Ministru Turismu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay liu husi programa Meet The Press ba Edisaun VII ho topiku “Desempenho Do IX Governo, Em Dois Anos Governacao” iha Salaun Ministeriu Transporte Komunikasaun (MTK) Kaikoli, Dili, Tersa (29/7/2025).
Liu husi Programa Meet The Press neebe organiza husi Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosial (SEKOMS), Expedito Dias Ximenes, Vise Primeiru Ministru, Francisco Kalbuadi Lay, relata progresu neebe IX Governu Konstitusional halao iha mandatu tinan rua nia laran iha setor hotu-hotu.
“Iha tinan rua mandatu IX Governu Konstitusional halo buat barak importante. Iha difikuldade no desafius oioin, maibe mos iha progresu. Governu nia objetivu klaru, hadia povu nia moris, hadia Governasaun no garante dezenvolvimentu ho justisa,” hatete Francisco.
Kona-ba konstrusaun estadu, Francisco hatete, konstrusaun estadu maka prosesu atu kria no halo forte institusaun estadu hanesan, governu, parlamentu, sistema justisa, polisia, F-FDTL, eskola, sentru saude no administrasaun publiku.
Nia dehan iha Timor Leste Konstrusaun Estadu implika fortalese institusaun estadu husi nasional to’o munisipiu, organiza administrasaun publika iha nivel nasional no munisipiu liu husi programa desentralizasaun no asegura estadu de direitu demokratiku liuhosi hadia no reforsa sistema justisa neebe efisiente ba ema hotu, dezenvolve kapital umanu (edukasaun no saude), asegura estabilidade no soberania nasional (kria no hadia F-FDTL no PNTL, proteje fronteira no soberania Timor Leste nian), dezenvolve ekonomia sustentavel (redus dependensia ba ajuda estranjeira, uza rekursus naturais (peroleu, agrikultura, turismu) ba dezenvolvimentu.
Nunee mos governu garante estabilidade politika no governativa durante mandatu tinan rua ho lideransa ida neebe forte, liu husi vontade povu neebe espresa liu husi eleisaun parlamentar tinan 2023 liu ba. Koligasaun CNRT-PD nia misaun hametin governasaun, fo estabilidade politika no kontuinidade ba politika publika sira.
“Governu fo prioridade ba hadia administrasaun publika, hahu ona revizaun Lei Funsaun Publika hodi garante administrasaun publika ida neebe efisiente, justa no bazeada iha meritu,” tenik Francisco Lay.
Kona-ba ekonomia no finansas publikas, Francisco Kalbuadi Lay hatete situasaun global hatudu katak ekonomia Timor Leste fo sinal pozitivu. Fundu Internasional Monetariu (IMF) hateten katak krisimentu bele to’o 4% iha tinan 2025.
“Governu halao preparasaun implementasaun Impostu Valor Akresentadu (IVA) no hadia sistema tributariu, nunee estadu la depende deit ba Fundu Petroliferu no aumenta reseitas domestikas. Fo prioridade ba planeamentu sustentabilidade fiskal hodi bele proteje futuru finanseiru ba Timor Leste. Hanesan sistema frebalance atu moderniza sistema finanseiru publiku,” nia sublinha.
Iha setor infraestrutura no dezenvolvimentu nasional, Francisco Lay relata katak Governu investe ona iha enerjia elektrika atu bele fo eletrisidade ba too iha areas rurais no ba populasaun sira neebe seidauk asesu ba eletrisidade. Reabilitasaun estradas nasional too munisipiu atu fasilita transportasaun ba ema no sasan.
Governu investe mos konstrusaun sentru saude no eskola atu bele fo asesu no kualidade ba servisu bazikus. Investe mos iha Projetu Greater Sunrise mak prioridade estratejiku nasional no Governu garante katak benefisius husi rekursus hirak nee sei fo direitamente ba povu Timoroan hotu.
Relata kona-ba setor Edukasaun, Juventude no Kapital Umanu, Francisco Kalbuadi Lay hatete, Governu lansa ona programa espansaun ba edukasaun pre-eskolar ho foku prinsipal fo formasaun teknika ba profesores sira ho kualifikasaun ba joven sira. Kria programa formasaun no empregu ba joven no feto hodi garante inkluzaun no hamenus desempregu atu bele kontribui ba dezenvolvimentu.
Kona-ba Boa Governasaun (Governasaun Diak), Vise Primeiru Francisco Kalbuadi Lay esplika katak IX Governu reafirma nia kompromisu ba Boa Governasaun no transparensia. Governu fo prioridade no hadia mekanismus ba fiskalizasaun, auditoria no responsabilizasaun no reforma iha sistema justisa.
Esplika kona ba relasaun Estranjeiru no Integrasaun Rejional, Francisco Kalbuadi Lay hatete Timor Leste nia adezaun plena ba Organizasaun Mundial Komersiu (OMK) iha tinan 2024 fulan Fevereiru neebe realiza iha Abu Dhabi. Halao progresu ba adezaun ba ASEAN neebe sai kompleta iha fulan Outubru 2025. Nee sei fo benefisiu integrasaun no investimentu ba ekonomia nasional. Reforsa relasaun diplomatika ho nasaun vizinhus sira no parseirus dezenvolvimentu liuhusi respeitu mutu ho base iha interese nasional.
“Iha oportunidade ida nee hau konvida povu doben Timoroan hotu, feto no mane, joven no katuas atu kontinua hamutuk ho IX Governu Konstitusional, rekonstrui ho korajen no espiritu nasaun ba futuru ida neebe dignu, justu no fortel,” hatete Francisco.
Iha programa Meet The Press nee, Vise Primeiru Ministru Francisco Kalbuadi Lay mos hatete kona ba susesus iha organizasaun eventus internasional sira hanesan, vizita Sua Santidade Papa Francisco iha fulan Setembru 2024, vizitra de altos dignatarius husi nasaun vizinhu, no nasaun oi-oin lao ho hakmatek no ikus liu Timor Leste sai uma nain ba Jogu Desportivu CPLP XII tinan 2025 neebe lao hakmatek no susesu.
Vise Primeiru Ministru, Francisco Kalbuadi Lay, lori IX Governu Konstitusional nia naran hato’o agradesementu ba entidade hotu inklui media nasional sira nia apoiu durante mandatu tinan rua IX Governu Konstitusional.
(mik)







