DILI, STLTIMORLESTE.com – Organizasaun Noun Governamental (ONG), Luta Hamutuk (LH) husu ba jestor merkadu sira tenke dignifika negosiante sira, laos atu uza asaun brutalidade hodi hanehan povu.
“Ita haree asaun ida nee viola direitu umanu, tanba jestor merkadu la konsidera negosiante, hodi sobu nia sasan no kolu nia ropa, nee hahalok brutalidade neebe uluk Suharto nia tempu, tanba nee husu ba parte relevante sira, liu-liu Provedoria Diretu Umanu no Justica (PDHJ) haree asuntu nee,” dehan Diretor Ezekutivu, Luta Hamutuk (LH), José Alves da Costa ba STL, iha Farol, Dili, Kuarta (15/01/2025).
Eviksaun tuir nia forsada neebe instrusaun husi Prezidente Autoridade Munisipiu Baukau orienta, jestor merkadu sira uza asaun brutal hodi hasoru negosiante sira, nee krime, no lei mak sei regula, tanba aktu ida nee viola diretu umanu nian.
Tuir lo-loos kria kondisaun merkadu ba negosiante sira ho dignu, nunee negosiante sira nee bele ba faan tuir nia fatin, katak merkadu nee kondisaun seguru, sanitariu, ijiene ba negosiante sira ka lae, presiza haree, hafoin hasai negosiante sira ba iha fatin.
Iha parte seluk, Estudante husi Universidade da Paz (UNPAZ), Arganjo de Sousa katak, asaun brutalidade neebe guarda merkadu sira uza hodi hasoru negosiante sira, nee viola direitu umanu, tanba ema hotu iha direitu atu kontribui nia nesesidade iha Timor Leste.
Tanba nee, asaun nee Guada Munisipal sira uza hodi hasoru negosiante sira nee lei mak tenke kondena no parte relevante sira, liu-liu PDHJ no sira seluk tenke hamriik hodi ezije, tanba asaun brutal ida nee labele eziste ona iha erra demokrasia ida nee, hakarak povu tenke moris ho dignu, seguru no akutavel.
Hatan ba kestaun nee, Xefe Ekipa Konjunta, atual Sekretariu Munisipal Planeamentu Investimentu No Dezenvolvimentu, (SMPID), Eduardo Filipe Ximenes afirma, hafoin autoridade munisipal liu husi ekipa konjunta muda negosiante sira husi merkadu Vila Nova no Vila Antiga, liu-liu ba merkadu Tuanau avizu ona katak labele faan tan iha fatin eis merkadu sira, tanba tempu besik atu halo reabilitasaun ba estrada urbana, maibe negosiante sira la koopera no kontinua faan nafatin iha fatin tuan.
(EST 1)