KAK-CLN Lansa Aplikasaun Inventariu, Control Basea Ba Web CLN

DILI, STLTIMORLESTE.com – Komisaun Anti Korupsaun (KAK) hamutuk ho Sentru Lojistika Nasional (CLN – sigla português) halao lansamentu ba estudu neebe KAK halao iha tinan 2020, iha Governu anterior nian.

Komisáriu Komisaun Anti Korupsaun (KAK), Rui Pereira esplika, durante estudu nee KAK hetan deskobrimentu barak no iha rekomendasaun 15, rekomendasaun 5 ba membru Governu sira no rekomendasaun 10 ba CLN iha area Jestaun Lojistiku, armajen, aprovizionamentu, rekursu umanu, KAK rekomenda atu bele hadia.

“Ohin KAK hamutuk ho CLN halo lansamentu ba estudu nee, hetan deskobrimentu barak ba nai ulun sira no membru Governu sira mak haree, tanba ami nia rekomendasaun lima. No estudu nee parte ida husi obrigasaun KAK nia atu halao servisu entermus prevensaun ba korupsaun nian,” dehan Komisariu ba jornalista sira iha Hotel Timor, Tersa (10/03/2026).

Nia dehan, rekomendasaun ba parte CLN hamutuk 10 mak Jestaun Rekursu Umanu presiza estabelese regulamentu internal, CLN presiza estabelese Finansas Lojistiku inklui arkivamente, presiza deskrisaun ba desizaun sira hodi kumpri rejime, tanba dala ruma desizaun por eskritu nee la iha no  ema mai husu hatan ho ibun deit.

Bainhira CLN presiza kualker desizaun sira tenke iha ninia dokumentasaun no presiza estabelese unidade inspensaun auditoria, hasae dezempenhu servisu pesoal armajen, haree mos ba ezekusaun orsamentu estadu nia, tanba deskobrimentu ligadu ho Orsamentu Jeral Estadu nia, estabelese sistema dijitalizasaun, estabelese sistema baze de dadus no ikus mak presiza halo koordenasaun ho ministeriu relevante sira.

Komisariu informa, KAK fo ona nota katak bainhira CLN importa foos mak Ministeriu Solidariedade Sosial, Autoridade Protesaun Sivil, bainhira dezastre mosu nesesidade sira nee, sira halo deit pedidu ba iha CLN no CLN mak sei distribui foos.

Nunee husi parte sira nee halo pedidu ba CLN no CLN mak sei distribui foos, duke sira mak sosa entaun ida nee mak ita nia rekomendasaun, atu nunee sistema integradu iha fatin ida deit, maibe parese Ministériu Solidariedade Sosial iha tinan nee planu presiza foos tonelada hira, nee sira tau osan depois dala ruma osan nee aloka tan ba CLN, atu nunee nia implementasaun mos fasil, hanesan Sekretariu Protesaun Sivil iha tinan ida sira apoiu ba maluk vitima sira nee presiza tonelada rihun hira, preve osan no konsetra ba CLN no CLN mak halo importasaun, atu nunee ezekusaun husi fatin sira nee halo pedidu deit.

Iha fatin hanesan, Prezidente Konselhu Administrasaun CLN, Antonio de Araújo Soares dehan, apresia ba servisu hamutuk neebe KAK halo ho CLN, halao estudu konklui hotu ona, no husi CLN sei tau atensaun ba rekomendasaun husi KAK nia no iha buat balun mak hahu halo daudaun ona no maioria mak seidauk bele halo.

“Iha rekomendasaun nee husi parte CLN ho direjente tomak sei komprimenta katak, oinsa ami bele hadia servisu ida nee ba iha futuru tuir rekomendasaun neebe hatoo, no ohin lansamentu ba aplikasaun dijitalizasaun nee ita hotu hatene katak instituisaun no lojistiku estadu nia liu-liu seguransa ai-haan nia, entaun ita tenke tau duni sistema dijitalizasaun ida nee, liu-liu ba aplikasaun inventariu Control Basea ba Web Centro Lojistica Nasionàl, I.P,” dehan nia.

Nia fundamenta, ho objetivu nee atu halo intervensaun ba sirkulasaun produtu sira iha nia faze sira neebe tekniku sira tenke halo, buat tolu mak ida neebe input data, verifika no  output, husi tolu nee mak ida la halo tuir sistema detekta no hatudu sinal katak iha buat balun neebe seidauk halo ho lo-loos.

Aleinde nee, Diretóra Sm Bark Technology Lda, Amelita A. Dos Santos informa, agradese ba CLN tanba fo konfiansa ba Sm Bark Technology Lda atu dezenvolve sistema ida nee. Konfiansa ida nee mak fo motivasaun ba sira atu entrega rezultadu neebe diak.

“Agradese ba ekipa CLN, tanba input no hanoin husi ita boot sira ba sistema ida nee bele dezenvolve ho klaridade. Projetu ida nee mak rezultadu husi kooperasaun no espiritu ekipa nian. Hau hakarak fo énfaze ba importansia dijitalizasaun. Husi sistema dijital ida nee, CLN laos deit moderniza operasaun, maibe mos fo transparensia, efisiensia no responsabilida. Ida nee mak fo CLN sai lider iha adotas teknolojia ba benefisiu nasional,” ehan nia.

Nia hatete, formasaun ba ekipa CLN durante semana rua no dezenvolve sistema nee fulan tolu nia laran. Nunee kapasidade SM Bark Technology iha dezenvolvimentu aplikasaun modernu ho User Interface neebe diak no amizavel, no integrasaun ho Artificial Intelligence. Kapasidade ida nee fo garantia katak, sistema neebe sira dezenvolve sei laos deit fo efisiensia, maibe mos fo inovasaun ba CLN iha tempu oin.

(ter)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *