DILI, STLTIMORLESTE.com – Ikus-ikus nee kazu krime neebe rejistu iha Tribunal Primeira Instansia Oecusse komesa sae makaas, tanba nee Prokurador Geral Republika (PGR), Nelson de Carvalho iha loron Kinta (05/02/2026), halao enkontru ho Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espesial Oecusse-Ambeno (PA-RAEOA), Regio da Cruz Salu, hodi harii edifisiu ba Juiz sira.
“Vizita importante hau ho hau nia ekipa sira nee hasoru jerente RAEOA iha Oecusse, iha asuntu prinsipal rua maka ohin ami koalia kona-ba diversus ba papel importante, liu-liu futuru atu harii konstrusaun edifisiu foun Ministeriu Publiku (MP) iha Oecusse,” dehan PGR Nelson Belo ba STL iha Gabinete Prezidente Autoridade Oebau, Suku Costa, Postu Administrativu Pante Makassar, RAEOA, Kinta (05/02/2026) hafoin halao enkontru ho PA-RAEOA.
Nia akresenta, atividades tribunal iha Oecusse lao diak maibe presiza ekipamentus iha Oecusse mak hanesan konstrusaun no presiza kapasita ema ho fasilidade iha edifisiu ida neebe foun para atrai ema.
“Ita kuandu halo komparasaun ho tempu UNTAET depois nee, krime iha Oecusse nee ladun makaas, maibe agora nee numeru krime iha Oecusse oras nee sae makaas, tanba nee maka hau koloka ona Ministeriu Publiku iha Oecusse nain 3 atu halo serbisu iha nee, liu-liu sasan kontrabandu maka sae makaas iha Oecusse. Ita hotu hatene katak, teritoriu Oecusse nee haleu husi tasi no foho fronteira direitamente ho Indonezia nian, tanba nee PGR ho MP focus serbisu loos mai iha Oecusse,” dehan Nelson.
Iha biban nee PGR fo koraje ba povu Oecusse atu iha krime ruma akontese labele tuur nonok deit, balun neebe hela iha area rurais, favor hakbesik mai iha Autoridade Suku ninian, Xefe Aldeia sira, sei iha kbiit bele hakat mai iha Polisia nomos ba iha edifisiu MP iha Oecusse hodi hatoo preokupasaun sira nee.
Responde kona-ba prosesu kazu Scam Call Center no jogu Online iha Hotel Oeupu katak, prosesu sei kontinua lao.
“Perguntas nee jornalista sira iha Dili mos sempre husu buat ida nee, maibe hau atu afirma iha nee katak MP la toba no la dukur, prosesu nee lao hela iha faze investigasaun, tanba balun sei iha hela prizaun preventiva, tanba nee prosesu nee sei lao,” nia salienta.
Iha biban nee PA-RAEOA, Regio da Cruz Salu dehan, entermus instrusaun eskrita iha ona hodi harii edifisiu foun MP nian iha Oecusse.
“Entermus de Instrusaun eskrita, iha nee ami iha ona no ohin atu pronunsia deit disponibilidade atu bele hahu, fatin atu harii edifisiu MP iha Oecusse iha, konserteza fatin nee fatin publiku, rai estadu, atu nunee bele oferese ba serbisu MP nian, iha kompleksu ida ke diak tebes-tebes, tenke iha aparesidade neebe diak, dignu, nunee ita nia povu sente orgulhu no tau nafatin konfiansa ba lei neebe regula ita nia moris vizilismu iha ita nia rai nee,” dehan nia.
Ohin mos husi Autoridade RAEOA ho PGR pronunsia ona atu harii ekipa kiik ida atu hahu halo serbisu dezenhu, serbisu tekniku ida stratejiku, hamutuk ho Diretor Rejional Infraestrutura, Teras Propriedade, serbisu nee tenke aselera ona, antes fin de Julhu tenke remata ona dezenhu atu kontinua serbisu kontinua, tanba nee serbisu boot ida atu realiza.
“Hau atu reforsa katak, vizita ida nee atu kontinua saida maka ita diskute iha tinan kotuk ho PGR tanba serbisu asistensia ruma ligadu ho ita nia serbisu kontabilidade, RAEOA. Ba ita, Administrasaun tuan, konsente kona-ba aliserse dezenvolvimentu, aliserse institusional, akuntabilista, akuntabel, neebe ke sai hanesan legacy ida atu halo. Serbisu audit interna nee, fas parte serbisu institusional, laos buka see mak sala, see mak loos, maibe tenke lao tuir padraun neebe ke Ministeriu Finansas halo, tuir lei orsamentu nia prosedimentus, kona ba aprovizionamentu nomos prosedimentu lubuk ida, tenke lao tuir,” akresenta PA-RAEOA.
Nia hatutan, uluk kedan kada tinan RAEOA maka fo pedidu ba Camara de Contas atu halo auditorial internal.
“Agora iha administrasaun nee ita konsiente, tanba ita konsente kona ba ezekusaun neebe kualidaade, ho kontabilidade neebe ke diak, pas parte ita nia funsionariu publiku sira nia kreximentu, lider sira iha administrasaun publiku iha orsamentu neebe tenke lao tuir, tanba nee auditoria interna kontinua lao no ami husu nafatin ba serbisu MP iha Oecusse atu fo asistensia tekniku neebe ke ita lao tuir ho prosesu neebe furak, tuir padraun neebe ke tenke halo, hau hanoin ida nee maka ita hakarak atu hatudu ba ita nia povu tanba prestasaun serbisu akuntabilidade neebe ke diak, tanba osan povu, ida nee osan estadu, ita mai atu jere konfiansa neebe estadu no povu fo, tanba nee ita tenke rai legacy neebe diak, halo ema hotu kontenti, lao tuir padraun legal neebe ke ita nia estadu hakarak pas parte dignidade estadu tomak iha TL, liu-liu iha rai Oecusse nee,” dehan nia.
(jos)







