DILI, STLTIMORLESTE.com – Kazu kona-ba lista prezensa kaderneta Ministeriu Edukasaun (ME) nian, Ministeriu Publiku (MP) akuza arguidu nain 11 inklui Eis Ministru Edukasaun BSF.
Prosesu refere antes nee Tribunal rona hotu ona arguidu sira nia deklarasaun inklui sasin sira neebe arola husi Ministeriu Publiku, Defeza no mos Tribunal.
Tanba nee proseu refere tama ona ba iha faze alegasaun. Antes nee Prokurador ba prosesu mak Prokurador Rogerio Viegas, maibe iha alegasaun nee Prokurador auzente, tanba nee subtitui husi Prokurador Domingos Gouveia Leite mak lee alegasaun, neebe deskreve ona husi Prokurador titular.
Iha alegasaun nee Prokurador solisita ba iha Tribunal Koletivu atu kondena arguidu nain 5 ho inisial hanesan Eis Ministru Edukasaun BdSF, arguidu ho inisial JMGP, RHA, AFXR no AP ho pen prizaun tinan lima.
Prokurador deside aplika pena prizaun tinan 5 ba arguidu nain 5, tanba konsidera arguidu sira nia aktu prienxe ba iha krimi Partisipasaun Ekonomia no Abuzu Poder.
Ministeriu Publiku mos konsidera husi arguidu sira nia aktu ikus mai hamosu prejuizu ba Estadu.
Ba arguidu nain 6 ho inisial FMG, DdC, AdSP, LMdR, MM, SdS, Ministeriu Publiku husu Tribunal atu aplika pena prizaun tinan 3 suspende ba tinan 4, tanba konsidera provadu arguidu nain 6 komete krimi Administrasaun Danoza.
Enkuantu defeza husi arguidu BSF Pedro Camoes husu Tribunal atu absolve nia kliente husi prosesu nee, tanba iha momentu neeba arguidu hatoo proposta autorizasaun ba iha Gavinete PM no ikus mai despaisu no karta ida husi Ministeriu Edukasaun ba iha Ministra Finansas kona-ba proposta autorizaun, hodi ikus mai realiza prosesu nee.
Defeza konsidera aktu neebe nia kliente halo la viola regra, hodi husu absolvisaun.
Enkuantu Defeza Manuel Amaral husu Tribunal atu absolve arguidu sira, tanba nia entende katak kaderneta neebe halo produsaun eskola Teknika ida utiliza hela kaderneta nee no mos la iha prejuizu. No deklara sasin balu mos la entende kona-ba folhas iha kaderneta nee, tanba iha folhas balu fo hela espasu atu profesor sira bele prienxe valor estudante sira nian, tanba nee konsidera la viola buat ida. Konsidera MP mos la hatudu lo-loos provas kona-ba kaderneta hira mak utiliza no hira mak la utliza, tanba nee husu Tribunal atu absolve arguidu sira.
Aleinde nee Defensor Publiku Jose da Silva deklara katak, husu atu absolve arguidu sira, tanba arguidu sira balu la partisipa iha prosesu tenderizasaun.
Rona tiha alegasaun, Tribunal adia ba loron seluk hodi rona desizaun.
Tuir faktu neebe arola husi Ministeriu Publiku katak kazu nee envolve husi arguidu nain 11.
Arguidu hirak nee servisu iha Ministeriu Edukasaun, iha momentu V Governu Konstitusional neebe envolve ho atividade produsaun lista prezensa kaderneta nian, neebe la tuir nia regra neebe iha. No faktu nebe iha hatudu katak empreza produs deit lista prezensa kaderneta husi pajina ida to pajina 36, maibe tuir lo-loos too iha pajina 40.
Tanba ne, ikus mai lista prezensa kaderneta neebe distribui husi Ministeriu Edukasaun ba eskola teknika vokasional, labele utiliza tanba la tuir akordu kuantidade ba pajina nian.
Maske nunee, arguidu sira kontinua halo prosesu pagamentu ba empreza hodi fo prezuiju ba Estadu. Ho aktu arguidu sira nian, Miniseriu Publiku akuza arguidu sira BSF AP, FMG, DdC, autor material ba krime abuzu poder neebe previstu iha artigu 297.
Arguidu BSF, AP, FMG, DdC, autor material ba krimi partisipasaun ekonomia no negosiu neebe previstu iha artigu 299 Κodigu Penal.
Arguidu AdSP, JMGP, RHA, AFXR, LMdR, MM no SdS, autor material ba krimi administrasaun danoza iha artigu 274.
Arguidu BSF, AP, FMG, DdC, proibe atu azerse funsaun publika durante tinan 5, bazeia ba artigu 85 husi Kodigu Penal.
Audensia julgamentu nee, prezide husi Juiz Kolektivu, Joao Ribeiro, Jumiati Freitas, Jose Gonsalves, Ministeriu Publiku reprezenta husi Prokurador Rogerio Viegas, arguidu hetan asistensia legal husi Defensor Publiku nain tolu no Advogadu nain ida.
(ter)







