DILI, STLTIMORLESTE.com – Konselhu Ministrus (KM) aprova projetu Dekretu-Lei, neebe aprezenta husi Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, kona-ba Rejime Juridiku ba Investigasaun Sientifika Marina Internasional.
Tuir nota komunikadu imprensa neebe STL asesu husi media Gabinete Primeiru Ministru iha Kuarta nee (25/06/2025) sita katak, rejime juridiku ida nee ho objetivu atu regula prosedimentu autorizasaun hodi halao atividade investigasaun sientifika tasi husi Estadu estranjeiru ka organizasaun internasional sira iha espasu maritimu nasional.
Tanba tuir Konvensaun Nasoins Unidas kona-ba Direitu Tasi (UNCLOS, nunee mos ho rekomendasaun no pratika internasional sira neebe diak, hodi salvaguarda direitu soberania no jurisdisaun Timor Leste nian.
“Diploma ida nee ho objetivu atu promove konesimentu kona-ba oseanu, hametin kooperasaun internasional no garante katak investigasaun sientifika halao ho forma neebe alina ho interese estratejiku nasaun nian,” Haktuir nota komunikadu nee.
Medida nee hatudu kompromisu Timor-Leste nian ba prinsipiu sira neebe konsagra ona iha UNCLOS, Akordu BBNJ kona-ba konservasaun no utilizasaun sustentavel ba biodiversidade tasi nian iha area sira neebe la tama iha jurisdisaun nasional, Programa Governu nian no Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel Ajenda tinan 2030 Nasoins Unidas nian, liu-liu ODS 14.
Ho projetu Dekretu-Lei ida-nee, Governu hanoin mos atu promove dezenvolvimentu areas foun peskiza sientifika tasi nian, promove formasaun ba kuadru timoroan sira, liu-liu investigador foin-sae sira, no intensifika troka konesimentu ho parseiru internasional sira.
Timor Leste nia espasu maritimu, tanba ninia luan no rikeza iha biodiversidade, nuudar laboratoriu natural ida ho valor sientifiku boot iha nivel mundial.
(alb)







