KM Aprova Projetu Dekretu Lei Organika SNIE

Reuniaun Konselhu Ministru. (Foto: Espesial)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Konselhu Ministrus (KM) halao sorumutu iha Palasiu Governu, Dili, no aprova projetu Dekretu Lei neebe aprezenta husi Ministru Prezidensia Konselhu Ministrus, Agio Pereira, no husi Diretor Jeral Servisus Nasional Intelijensia (SNI), Longuinhos Monteiro, kona-ba Organika Servisu Nasional Intelijensia Estratejiku (SNIE) nian.

Prezidente Konselhu Ministru, Agio Pereira dehan, iha enkontru KM iha Palasiu Governu, Kinta nee (29/05/2025) dehan, ho diploma ida nee tama iha vigor, sei revoga Dekretu Lei No. 3/2009, loron 15 fulan Janeiru, neebe kria ona Servisu Nasional Intelijensia (SNI) anterior, ho objetivu atu reforsa kapasidade Estadu nian hodi hatan ba ameasa sira neebe kompleksa no foun, liu-liu aktu terrorizmu, sabotajen, espionajen, krime organizadu transnasional, ameasas ba infraestruturas estadu nian neebe importante no siberseguransa.

Servisu Nasional Intelijensia Estratejiku (SNIE) nee nuudar servisu personalizadu Estadu nian neebe asumi responsabilidade ba produsaun no avaliasaun intelijensia estratejika no ba ezersisiu funsaun koordenasaun no supervizaun komunidade intelijensia nasional, hodi garante aproximasaun ida neebe integradu no efisiente iha area seguransa nasional.

Nia dehan, entre inovasaun prinsipal sira neebe introdus husi diploma foun nee, maka kriasaun ba estruturas espesializadas, hanesan Diresaun Nasional Seguransa Sibernetika no Postus Integradus Jestaun Fronteiras, reforsu ba protesaun dadus no kompartimentasaun informasaun, ho regras espesifikas ba funsionamentu Sentru Prosesamentu Dadus nian no previzaun kona ba atuasaun limitada, maibe legalmente admisivel, iha situasaun flagrante delitu ka perigu atrazu nian, tuir lejizlasaun penal no prosesual penal neebe vigora.

Ho reforma ba instituisaun ida nee, Governu reafirma ninia kompromisu ba konsolidasaun Estadu Direitu, defeza soberania nasional no modernizasaun instrumentus seguransa estratejika Timor Leste (TL) nian, tuir padraun internasional no ezijensias kontestu atual nian.

Iha okaziaun nee mos KM aprova mos projetu Proposta Rezolusaun ba Parlamentu Nasional, atu ratifika Akordu liu husi troka Notas Diplomatikas, entre Governu Republika Demokratika Timor Leste no Governu Malazia, kona ba izensaun obrigatoria vistu ba tipu pasaporte hotu-hotu (Diplomatiku, Ofisial ka Servisu no Ordinariu nian).

Ho ratifikasaun ba akordu ida nee ho objetivu atu hametin liutan relasoins neebe iha ona, fasilita interkambiu turistiku entre parte rua no kumpre kompromisu sira neebe TL asume ona iha ambitu prosesu adezaun plena ba ASEAN.

Nunee mos KM aprova projetu Rezolusaun Governu nian, neebe aprezenta husi Ministeriu Justisa, kona ba nomeasaun vogais efetivu no suplente ba Konselhu Superior Ministeriu Publiku.

Hodi konsidera katak, husi vogais haat husi Konselhu Superior Ministeriu Publiku, vogal ida no ninia suplente, hetan nomeasaun husi Governu, entre sidadaun nasional sira ho meritu rekonhesidu, lisensiadu iha Direitu no iha gozu tomak ba sira nia direitu sivil no politiku neebe, iha loron nomeasaun nian, laos majistradus judisial ka majistradus husi Ministeriu Publiku.

Ho konsidera mos katak, nomeasaun anterior sira husi Governu ba Konselhu Superior Ministeriu Publiku remata ona sira nia mandatu, Governu deside ona nomeia Virna Lorença de Carvalho nuudar vogal efetivu Konselhu Superior Ministeriu Publiku nian no Timotio de Deus nuudar vogal suplente Konselhu Superior Ministeriu Publiku nian.

Iha biban nee KM aprova mos projetu Dekretu Lei, neebe aprezenta husi Ministru Ensinu Superior, Siensia no Kultura, Jose Honorio da Costa Pereira Jeronimo, atu kria subvensaun publika ida ba estabelesimentu ensinu superior, publiku no privadu sira, neebe funsiona iha territoriu nasional.

Diploma ida nee ho objetivu prinsipal sira atu promove kualidade ensinu superior no hametin instituisaun sira nia sustentabilidade finanseira. Liu husi subsidiu ida nee, hakarak atu enkoraja hadia nafatin kondisoins pedagojikas, infraestruturas no teknolojikas instituisaun ensinu superior sira nian.

Atribuisaun subvensaun ida nee depende ba kumprimentu kriteriu rigorozu sira kona ba kualidade no dezempenhu institusional nian, neebe define ona husi Ministeriu Ensinu Superior, Siensia no Kultura.

Iha biban nee, Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão aprezenta atividade sira neebe prevee ona ba Semana Mundial Oseanu nian, neebe sei halao husi loron 1 too loron 8 fulan Junhu, nuudar parte ida husi selebrasaun Loron Mundial Oseanu nian, neebe selebra tinan-tinan iha loron 8 fulan Junhu. Programa nee inklui atividade desportiva, kultural no sensibilizasaun kona ba protesaun tasi, neebe sei halao iha territoriu nasional tomak, liu-liu munisipiu sira neebe iha tasi.

PM mos halo aprezentasaun ida kona ba pontu situasaun ba preparasaun Politika no Planu Asaun Ekonomia Azul – Promosaun Ekonomia Tasi ida neebe Reziliente no Sustentavel iha Timor Leste (TL) tinan 2025 too 2030.

Politika ida nee ho objetivu atu promove paradigma foun ida ba dezenvolvimentu ekonomiku, bazeia ba utilizasaun sustentavel rekursus tasi nian nomos hodi kontribui ba hadiak kondisaun moris populasaun nian no prezerva ekosistemas.
Ida nee bazeia ba politikas no asoins integradas lubuk ida, ho foku ba tasi, neebe ho intensaun atu apoia dezenvolvimentu ekonomiku no sosial nasaun nian, tuir pratika ambiental sira neebe diak, ho maneira ida neebe diversifikadu, sustentavel no inkluzivu, neebe garante ekilibriu ba tempu naruk husi ekosistemas no rekursus tasi nian.

(jos)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *