Komunidade Hatolia A Tempu Udan Kategoria ba Segundu Atauru, Tanba Laiha Dalan

Foto ilustrasaun

ERMERA, STLTIMORLESTE.com – Komunidade husi Postu Administrativu Hatulia A, Munisipiu Ermera, tempu udan labele asesu ba estrada tanba haleu ho mota, tanba nee kuandu tempu udan sira sai Atauru segundu.

Autoridade Munisipiu Ermera, Jose Dos Santos liu husi nia aprezensaun, Sesta nee (17/10/2025) hatete, iha Postu Administrativu Hatolia A, Munisipiu Ermera, tempu bailoron bele liu maibe tempu udan bele sai segundu Atauru tanba laiha dalan atu sai ba Munisipiu no Kapital Dili.

“Postu Administrativu Hatolia A liu-liu husi Leimea nomos Suku Asalau Sare, suku neebe ema bolu estrema remota, tempu bailoron ita bele asesu diak mais tempu udan suku rua nee hatudu Atauru senketan ida iha Postu Administrativu Hatolia A,” dehan nia.

Nunee mos Xefe Suku Leimea Kraik, Patriciano Aroujo hatutan, liga ba estrada mai iha suku ida nee grave tebes, iha suku ida nee tanba dala barak hetan vizita ruma husi autoridade husi Postu Administrativu ka Munisipiu sira sempre kestiona kona-ba estrada nee.

“Iha tempu bailoron ami asesu dalan barak, ami bele tun husi mota laran maibe iha tempu uda ami nee kategoria ba segundu Atauru, tanba saida mak ami klasifika hanesan nee, tanba ami atu ba iha Postu Atsabe tempu udan ami laiha dalan atu liu tanba laiha ponte, tanba iha neeba iha mota boot ida no ami atu lao ba ami nia Postu rasik Postu A ami nafatin la liu tanba laiha ponte,” dehan Xefe Suku.

Ho problema nee autoridade lokal husu ba Governu liu husi Ministeriu Obras Publiku atu haree situasaun sira hanesan nee.

“Povu nia hakarak nee atendimentu tenke hanesan, dala ruma iha suku balun iha ponte maibe iha suku ida nee hahu Timor ukun mai ami nafatin halerik liu-liu buat ida ponte, aproveita momentu ida nee ami hakarak husu ba Ministeriu Obras Publiku se bele tau netik prioridade mai iha Suku Leimea Kraik,” katak Xefe Suku.

Nia hatete, komunidade sira iha produtu lokal maibe susar atu lori ba merkadu tanba estrada la diak no aat liu tempu udan labele sai, tanba laiha ponte hodi ultrapasa.

“Iha tinan 2025 ita foin hetan lerek reabilitasaun estrada rural ho nia distansia 2 kilomentru nee ba ami seidauk bele koresponde ami nia preokupasaun sira, hanesan horiseik ita boot sira haree mai husi mota ida hakat tan ba mota ida maibe tanba bailoron laiha udan nee mak bele ultrapasa maibe tempu udan hahu fulan Novembru, Dezembru too Abril nee ami susar tebes atu asesu,” dehan Xefe Suku.

Nia hatete, halerik ba estrada no ponte nee laos foin, maibe hahu kedas Timor ukun aan mai too ohin loron nafatin halerik, tanba nee husu Governu liu husi Ministeriu Obras Publika atu bele tau atensaun nunee bele responde netik saida mak komunidade sira hasoru iha area remotas.

“Ami segundu Atauru tanba iha hela rai ketan ho mota rua, tanba nee mak ami nafatin husu ba nunu Governu liu-liu ba iha Minsteriu Obras Publika ho mandatu nee se bele tau netik ponte iha mota,” katak nia.

Nia hatete, suku haleu ho mota rua, husi Postu Hatulia A liga mai suku nee iha mota rua mak mota Sai- Brau nee iha parte Suku Samara nia nomos mota Garai.

Nia haktuir tan katak, Mota Garai laiha ponte no bronjon ruma hodi satan tanba nee tempu udan estraga hotu komunidade sira nia natar. No natar sira nee oras nee sai ona mota.

Jornalista: Emerenciana Pinto
Editor: Xisto Mendonça

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *