DILI, STLTIMORLESTE.com – Xefe Estadu José Ramos Horta kondekora Eis Xefe Estadu Maior Jeneral Forsas Armadas Repúblika Portugesa, António Manuel Fernandes da Silva Ribeiro ho grau kolar ordem Timor Leste, iha ambitu selebrasaun loron Proklamasaun Independensia Unilateral ba dala-50.
Kondekorasaun nee tuir dekretu lei numeru 20/2009 iha loron 5 fulan Maiu, hanesan forma ida rekonhese dedikasaun durante nee.
Eis Xefe Estadu Maior Jeneral Forsas Armadas Repúblika Portugesa, António Manuel Fernandes da Silva Ribeiro dehan, Estadu Timor Leste fo kondekorasaun atu fo rekonhesimentu ba nia, tanba durante tempu funu nia laran ajuda ona Timoroan sira.
“Hau orgulhu tebes tanba ligasaun ho Timor durante hau sei joven iha tempu invazaun Indonezia nia ho dezenvolvimentu nasional, bele rekonhese servisu neebe mak presta husi Xefe Estadu-Maijor Jeneral Forsas Armadas Repúblika Portugál, Almirante António Fernandes da Silva Ribeiro, sei fo benefisiu ba Timoroan barak iha tinan hirak nia laran, neebe halao hela husi estadu,” dehan nia ba jornalista sira hafoin simu kondekorasaun husi Xefe Estadu, iha ambitu selebrasaun loron Proklamasaun Independensia Unilateral ba dala-50, iha Palasiu Governu, Sesta (28/11/2025).
Nia argumenta, Prezidente Republika mak iha kompetensia atu estabelese ordem neebe mak hatuur ona iha artigu lima husi dekretu fulan Maiu nian.
Prezidente Republika tuir artigu 5 Konstituisaun Republika konjuga iha dekretu-lei numeru 20 ba 2009 6 Maiu, Prezidente Republika iha kompetensia fo ordem Timor Leste ba Estadu Maiór Jerál Forsas Armadas Repúblika Portugesa, Almirante António.
“Hau iha ligasaun oituan ho Timor dezde sei kiik, nuudar soldadu portugés nia, iha invazaun Indonezia no depois iha dekada 90 servisu iha intelijensia português nian no konsege estabelese relasaun ida husi Ministru Donanciano da Costa Gomes, no apoia rezistensia, uza telefone satelite sira no Prezidente Xanana, neebe iha tempu neeba kaer ukun,” dehan nia.
Nia akresenta, iha momentu fo formasaun ba ofisial Forsa Armada sira no mos ba PNTL sira neebe mak hanorin iha institutu no tinan barak kontribui ona ba formasaun militar nia.
Nia rekonhe ba servisu ida deit nuudar momentu evolusaun boot ida no satisfasaun boot ba nia, tanba ita hotu gosta haree ita nia servisu hetan rekonhesimentu no laran luak Timor Leste nian kona-ba nia aan rasik sai ona estraordinariu.
Nis rekonese simu ona buat neebe diak liu, rekonhesimentu no espresaun amizade neebe diak liu, ida deit inkorpora diretamente, ohin husi rekonhesimentu ida deit hodi marka tinan 50 Independensia Timor Lorosae nian.
“Foin hahu iha tempu liu ba no ida deit mak fo dalan ba Timor atu hetan ukun rasik aan. Ida ne mak pas, estabilidade no dezenvolvimentu ba Timor Leste, no ida importante tebes mak progresu sosial, kapasidade sira neebe ohin loron iha foin sae sira, motivasaun, kompromisu, patriotizmu estraordinariu,” nia katak.
Ikus liu, forsa espiritual labele haluha kultura povu Timor nian, maibe mos Igreja Katolika importante tebes atu haburas esperansa no kompromisu husi ninia povu tenke harii futuru neebe diak liu tan, tanba iha loron nee ita hotu tenke dehan viva povu Timor Leste.
Jornalista: Terezinha De Deus
Editor: Xisto Mendonça







