BAUKAU, STLTIMORLESTE.com – Kondisaun estrada ba Suku Uaigae iha Postu Administrativu Vemasi, Munisipiu Baukau aat, provoka folin foos Kilograma (kg) 25 kada saka sae ba US$ 20.00.
Xefe Suku Uaigae, Gaudensio C. Soares esplika, distansia estrada husi estrada nasional diresaun Baukau-Dili iha area Postu Vemasi ba Suku Uaigae hamutuk kilometru sia (9) no daudaun tempu udan difikulta movimentu ema ho transporte publiku no privadu, tanba kondisaun estrada aat no grave neebe nakonu ho tahu’u.
Nunee negosiante sira neebe faan sasan nesesidade baziku hanesan foos iha area Suku Uaigae halo komsumidor kbiit laek sira dada iis atu sosa, tanba folin sae.
“Buat negosiu negosiante presiza lukru, neebe ita kalkula ba mai presu la hanesan ho standar neebe iha, tanba bazeia ba kondisaun estrada no distansia, normalmente foos kg 25 sae ba US$ 20.00,” hateten Gaudensio ba STL iha Vila Nova, Sesta (21/03/2025).
Nia sublina, komunidade iha Suku Uaigae maioria moris vida agrikultura ho potensialidade produtu lokal, maibe daudaun labele transporta ba merkadu postu, munisipiu no nasional, tanba kondisaun estrada la favoravel atu transporte publiku asesu.
Nunee komunidade sira daudaun la konsege faan nia produtu lokal iha nivel merkadu sira hodi hetan rendimentu utiliza ba nesesidade liu-liu foos nian, maibe folin foos saka kg 25 sae ba US$ 20.00 fo impaktu ba nesesidade komunidade kbiit laek sira atu sosa.
“Xefe Suku ajente transformador haree hodi hatoo, durante preokupasaun komunidade hasoru ami foti kestaun sira nee ba munisipiu hodi bele hadia liu-liu ba infraestrutura estrada nian, maibe too agora seidauk hadia,” Gaudensio argumenta.
Xefe Suku nee hateten, relasiona kondisaun estrada aat antes nee parte suku hatoo ona pedidu urjente ba parte kompetente iha munisipiu, maibe too ohin loron seidauk hetan resposta, tanba nee husu atu responde hodi kore komunidade Uaigae husi problema estrada.
Nia sujere, bainhira parte kompetente responde pedidu Suku Uaigae nian ba reabilitasaun estrada presiza reabilita ho kualidade no responde ba kondisaun estrada nian, tanba husi distansia estrada km sia (9) iha mota kiik 20 resin neebe difikulta tebes movimentu ema ho transporte no ema ho lai ain.
“Nee difikulta tebes komunidade sira, udan kuandu makaas hanesan nee ita liu mos mota oan sira nee tuun depois halo tahu’u makaas kareta motor liu mos araska,” nia deklara.
Aleinde fo impaktu ba transporte hodi transporta produtu lokal ba merkadu no provoka folin foos sae, difikulta mos bainhira komunidade sira moras grave atu transfere ba hospital, tanba kondisaun estrada impede kareta ambulansia.
Nunee nia husu atu aselera prosesu sira hatan pedidu Suku Uaitame ba reabilita estrada, tanba estrada distansia husi km 9 refere fo asesu ba komunidade husi Suku Vizinhu Uatulari, Ossouala no Uaimori.
Hatan ba kestaun nee, Diretor Servisu Obras Publikas Munisipiu Baukau, Agostinho Ximenes hatete, kondisaun estrada rural iha Munisipiu Baukau kobre suku hotu inklui ba Suku Uaigae nian relata ona ba nasional mak deside tuir kapasidade orsamentu kada tinan neebe aprova ona.
(tom)