DILI, STLTIMORLESTE.com – Prezidente Banku Central Timor Leste (BCTL), Helder Lopes husu ba publiku la iha razaun lakohi uza osan 200 Centavos, tanba osan nee osan Timor Leste nian iha nia legalidade.
Prezidente BCTL, Helder Lopes hatoo kestaun nee ba jornalista sira hafoin abertura atividade konsulta publiku kona-ba Dekretu Lei Protesaun Konsumidor Finanseiru neebe organiza husi BCTL iha Hotel Timor, Dili, Kuarta (18/3/2026).
Nia husu ba publiku ho entidade komersiais sira atu uza nafatin osan 200 centavos, tanba osan nee iha nia legalidade no legal, laos osan falsu. Nee duni, la iha razaun atu rezeita osan nee.
“Kuandu komersiante ruma la kohi uza osan 200 centavos la ho rasaun neebe fundamente parte polisia sei toma medida ba nia,” katak Helder Lopes.
Tanba nee, Prezidente BCTL, Helder Lopes nafatin husu ba publiku tantu privadu no mos komersiu kontinua uza osan 200 centavos tanba osan nee legal hasai husi BCTL.
“Publiku fiar nafatin estadu tanba osan nee osan estadu, osan legal uza hodi fasilita ita boot sira nia transasaun. Husu ba publiku karik hetan osan ruma deskonfia iha elementu balun falsu bele relata ba Autoridade Seguransa hodi nunee bele buka tuir osan nee falsu duni ka lae no osan nee mai husi neebe,” dehan Helder Lopes.
Tuir observasaun STL atu responde ba informasaun neebe espalha iha trenu kona-ba osan 200 centavos falsu hodi harame media sosial too sidadaun Xineza sira neebe halao negosiu iha Kapital Dili la simu osan refere wainhira komprador ba halo kompras, tanba nee iha dia 16 Marsu 2026, BCTL hatun ekipa direta ba loja neebe sirkula iha Kapital Dili, liu-liu loja neebe iha Komoro parte Edifisiu Menisteriu Asuntu Konbatentes da Libertasaun Nasional (MAKLN) nia sorin, hodi fo atensaun ba sidadaun Xineza refere atu simu hikas osan 200 centavos.
Maske antes nee nia la simu tanba razaun kabe ba informasaun neebe espala katak osan refere falsu.
Iha parte seluk, komunidade Lucia Ximenes hatete, kona ba osan falsu 200 centavos neebe falsu maibe nuudar komunidade la hatene osan 200 centavos marka saida falsu la hatene.
“Ami la hatene osan 200 centavos falsu no orijinal, maibe ami hatene osan nee Timor Leste nian,” dehan Lucia Ximenes.
Tanba nee, husu ba BCTL kuandu osan $200 falsu sirkula ona rai laran, presiza banku tenke fo esplikasaun ba komunidade sira, katak osan falsu hanesan nee i osan orijinal ida nee no osan falsu ho orijinal diferente iha neebe bele esplika klaru dezenhu osan $200 nee atu komunidade bele komprende se liu husi televisaun no radiu oinsa komunidade hatene, serake sira la asesu nee oinsa.
Nia dehan, BCTL mak hatene osan falsu no orijinal, tanba husu ba BCTL buka autor neebe produs osan nee, labele husik sira livre, tanba osan falsu povu mak sofre, tanba lori osan ba ema lasimu, tanba osan falsu, maibe la hatene osan falsu nee.
Nia dehan, rona dehan osan falsu husi ema seluk, entaun osan tabung nee hasai para ba troka maibe lori ba ema lakoi I aat liu osan $200 ba sosa sasan iha loja ka kios ema lasimu, laran triste tebes, tanba laiha konesementu ba osan falsu no asli.
Tanba komunidade iha area rurais seidauk hatene osan 200 centavos falsu ida, neebé osan orijinal mak neebe, tanba nee husu banku presiza esplika ba sira atu sira bele komprende.
Tanba iha area rurais lahatene informasaun neebe BCTL fo sai kona ba osan, tanba la hatene no lahare televizaun no rona radiu, maibe rona tutan husi maluk sira.
Deskonfia Osan Falsu Loja Rejeita 200 Centavos
Komunidade iha Kapital Dili preokupa ho osan falsu 200 centavos neebe fo sai Banco Central Timor Leste (BCTL), tanba depois informasaun nee sirkula iha publiku liu husi media sosial, osan 200 centavos nee labele utiliza ona hodi tranzasaun iha merkadu.
Tuir Etelvina da Costa, avizu konaba osan falsu 200 centavos nee sirkula iha media sosial iha loron hirak liu, mas depois informasaun hirak nee espalha no lao makas iha media sosial no laiha klarifikasaun ida husi governu no Banco Central, loja no kios sira rejeita simu osan 200 centavos, tanba deskondia falsu.
“Ami mos hakfodak bainhira lojas no kios lakohi simu osan 200 centavos, dehan nee osan falsu, ami la hatene osan falsu nee mak ida neebe, tanba hanesan deit, loja sira mos la identifika osan neebe falsu no ida neebe orijinal, rejeita deit,” dehan Etelvina ba STL iha Loja Happy 1 Bairo Pite foin lalais nee.
Nia dehan osan falsu nee mai husi neebe no se mak produs osan nee so banku ho autoridade Polisia Nasional Timor Leste ho instituisaun relevante sira mak tenke buka hatene, labele alerta osan falsu iha publiku hodi prejudika komunidade neebe utiliza osan nee iha merkadu.
Nia dehan, osan hirak nee mai husi estadu no estadu mak tenke hatene husi neebe osan falsu nee mai no nia modelu hanesan saida, nunee publiku iha nia konhesimentu ba osan falsu, estadu mos tenke buka hatene osan falsu nee mai husi neebe nunee ho alerta neebe mai husi banku central rapidamente hamate hikas sirkulasaun osan falsu iha merkadu.
“Ami seidauk hatene informasaun ofisial husi banku ou mai husi entidade seluk, mas informasaun konaba osal falsu nee lao makas tebes iha media sosial,” tenik Etelvina.
Nunee mos Jeferino Ribeiro preokupa ho osan falsu neebe fo sai husi media sosial, tanba osan 200 centavos nee provizoriamente labele utiliza hodi sosa sasan iha loja.
“Tanba tauk lakon, kios sira la simu ona osan 200 centavos, ami ba loja fo osan 200 centavos hodi sosa sasan, loja nain sira lasimu, dehan osan falsu,” suspira Jeferino.
Nia dehan, osan 200 centavos nee falsu ou orijinal, difisil atu deteta, sirkulasaun osan nee mos laiha ema ida mak hatene, komunidade hatene deit uza, falsu no orijinal nee estadu nia servisu hodi buka hatene, hanesan komunidade preokupa kuandu osan nee labele utiliza ba tranzasaun iha merkadu.
“Buat sira hanesan nee polisia ho instiuisaun sira seluk tenke hatene, no buka tuir, hetan ona foin alerta hodi rekolha hikas husi merkadu, mas alerta deit, osan nee la folin tiha merkadu. Koitadu los povu neebe utiliza osan nee, nia osan la folin, nia mak lakon, ita lahatene estadu sei devolve fali ka lae, kuandu prova osan nee falsu duni,” suspira Jeferino.
Tuir Vise Governador BCTL, Sara Lobo Brites katak BCTL konfirma ona katak osan denomiadu 200 centavos kontinua validu no bele uza ba tranzasaun. BCTL sei mantein iha sistema monetariu inklui komersiu, pagamentu servisu no tranzasaun entre individu.
Autoridade monetariu rekomenda komersiante ho populasaun kontinua uza osan 200 centavos ho konfiansa hodi ajuda estabilizasaun ekonomia no evita konfuzaun husi osan neebe sei kontinua sirkula husi populasaun.
(mik/ger/joa)







