DILI, STLTIMORLESTE.com – Labele halo diskriminasaun ba Ema ho Defisiensia (EhD) no sira mos iha direitu atu asesu ba edukasaun no atividade seluk neebe sira bele.
Lia hirak nee hatoo husi Feto Potensial, Maria Amaral ba STL iha nia knaar fatin Kaikoli, Kuarta (19/03/2025).
Nia hatete, ema hotu hanesan iha lei nia oin, tanba nee labele diskrimina ema neebe ho kondisaun defisiensia, no sira mos iha direitu hodi bele asesu iha edukasaun no atividade seluk tan.
“Lei proteje ema hotu no ema hotu hanesan iha lei nia oin, tanba nee labele halo diskriminasaun ba se deit inklui mos maluk sira EhD, sira mos iha direitu hanesan ema baibain hodi partisipa iha atividade hotu inklui mos asesu ba iha edukasaun,” katak nia.
Nia hatete, agradese ba Ministeriu Edukasaun neebe esforsu makaas, ohin loron EhD barak mos asesu ona iha edukasaun, liu-liu iha nivel sekundaria no universidade sira.
“Ita husu atu kontinua halo sosializasaun no agradese ba ministeriu relevante neebe durante nee luta ba direitu EhD, ita enkoraja maluk sira nafatin luta ba oin maske defisiensia sira iha liman no matan maibe sira la defisiensia iha matenek no hanoin sira,” katak nia.
Nunee mos reprezentante Diretor Asosiasaun Defesiensia Timor Leste (ADTL), João da Silva Fernandes hatete, oras nee daudaun ADTL fokus halo advokasia liu-liu iha IX Governu neebe oras nee estabelese ona Planu Asaun Nasional (PAN) ba EhD hamutuk 11 iha ministeriu inklui mos Sekretariu Estadu Igualidade (SEI).
“Atu informa no relata ba ita boot sira katak, asuntu defisiensia ida neebe mak oras nee ADTL ho nia membru halo advokasia mak ita haree liu ba asuntu braille ho jestual ba EhD matan no tilun inklui mos termu defisiensia,” katak nia.
Publiku no sosiedade Timor Leste dala barak rona defisiensia maibe termu defisiensia nee mak seidauk domina no hatene diak. Baibain iha media sosial ema temi matan aat tilun diuk mais termu neebe adekuadu ba ema neebe koalia la rona nee bolu defisiensia tilun, no defisiensia tilun kategoria ba parte rua, ida defisiensia tilun neebe koalia la rona no defisiensia tilun ida neebe labele koalia.
Nia hatutan, tipu defisiensia fiziku nee refere ba isin lolon neebe falta nomos defisiensia matan refere ba maluk sira neebe la haree, nee iha rua ida defisiensia matan total no fizika.
ADTL oras nee halo advokasia ho Ministeriu Edukasaun, apresia ba Ministeriu Edukasaun neebe daudaun nee estudante defisiensia ho tipu matan no braille hahu ona asesu ba iha edukasaun iha eskola publiku sira hanesan nivel sekundariu iha Nobel da Paz ho FINANTIL kuaze 20 ital.
“Dezafiu boot neebe ADTL ho nia membru sira hasoru mak daudaun nee manorin nain sira barak mak seidauk hatene braille no jestu, hau fiar katak inklui ita sira hotu iha nee, entaun ADTL sujere ba iha nia membru 27 iha membru organizasaun 3 ka 4 neebe haree liu ba parte jestual ho braille nia,” katak nia.
(eme)