ME ho Parseiru halao Empoderamentu Ekonomia Feto Rural iha Oecusse

Ministeriu Edukasaun ho Parseiru halao Empoderamentu Ekonomia Feto Rural iha Oecusse. (Foto: STL/Joseph Koa)

AMBENO, STLTIMORLESTE.com – Ministeriu Edukasaun (ME) ho parseiru dezenvolvimmentu sira husi United Kingdom Mission to Association of South EastAsian Nation (ASEAN – UK) International Development, ASEAN-UK Sage ho United Nation Woman, halao formasaun ba estudante tekniku vokasional no ensinu rekorente hamutuk 50 iha Oecusse, empodera sira iha area ekonomia durante fulan 5, remata liu husi aprezenta rezultadu formasaun kada estudante neebe share sira nia esperiensia negosiu kiik neebe sira hahu ona.

“Hau atu hateten katak, atividade formasaun, kapasitasaun, empoderamentu ekonomia ba ita nia estudante sira husi Eskola Tekniku Vokasional no husi ensino rekorenti neebe halao ona durante fulan 5 nia laran, remata ona ohin loron ho objetivu, atu hakbiit ekonomia feto iha baze, liu husi estajiu iha organizasaun sira no emprezariu sira neebe maka kapasita tan sira, atu implementa sira nia abilidade neebe maka sira hetan,” dehan Diretora Jeral Planu Politika Inkluzaun no informatika Ministeriu Edukasaun, Odilia Martins ba STL iha EBC 1 de Maiu Palaban, Suku Costa, Postu Administrativu Pantemakassar, Rejiuan Administrativa Espesial Oecusse-Ambeno (RAEOA), Segunda (09/03/2026).

Nia dehan, liu husi seminariu ida nee, partisipante sira neebe tuir ona treinamentu, ohin sira share no relata kona ba saida maka sira hetan ona, sira prontu ona ga lae, atu hahu sira nia negosiu ruma neebe maka durante nee sira hetan.

“Ita hatene katak, programa ida nee realiza iha Munisipiu 2, Lospalos no RAEOA ho total partisipantes 100 pesoas, kada munisipiu iha 50 pesoas, kada munisipiu 40 pesoas mai husi feto no 10 mane, sira iha ona skill no matenek ho sira nia mini negosiu. Hafoin formasaun nee remata, ita nafatin akompanha sira nia negosiu, ezemplu iha Oecusse, sira hahu ho jus sukaer, ita tenta hamutuk ho sira atu buka fundus,” dehan nia.

Nia dehan, partisipantes sira nee mos sei apoiu sira liu husi fundus transparensia publiku neebe maka fornese liu husi Sekretaria Estadu Igualdade (SEI), sei iha posibilidade atu sira harii sira nia grupo, submete proposta, hetan fundus uitoan hodi suporta sira nia negosiu neebe maka sira iha ona, atu kontinua ba futuru.

“Ita mos atu habelar programa nee ba iha munisipiu sira seluk, atu sira mos hahu negosiu kiik ba futuru sira nia moris, tanba nee Ministeriu Edukasaun, ho ita nia parseiru dezenvolvimentu sira, atu bele hetan fundus ruma hodi bele apoiu, tanba fundus ida nee mai husi ASEAN UK Sage neebe maka kanaliza husi UN Women, benefisiariu maka ita nia estudante sira, tanba nee ita tau importansia ba formasaun sira nee, liu-liu hakbiit feto liu husi ita nia estudante feto sira, atu sira habelar ba iha komunidade,” dehan nia.

Iha biban nee, Koordenador Zona Ekonomia Espesial ba Dezenvolvimentu Oecusse-Ambeno (ZEEDOA) reprezenta Prezidente Autoridade RAEOA, Hercolanu de Sousa iha serimonia enseramentu nee dehan, Autoridade RAEOA hatoo agradesimentu tanba Oecusse hamutuk ho Lospalos sai fatin neebe programa nee hili atu bele hahu pilotu formasaun partisipasaun iha ekonomia ninian.

“Tuir ami nia haree katak, inisiativa ida nee diak teb-tebes, oinsa kapasita ita nia foin sae sira, feto no mane, bele partisipa diak liu tan iha sira nia futuru iha setor ekonomia nian, prepara ita nia rekursu umanus, atu aban bain rua ita nia dezenvimentu iha RAEOA, bele lao ho diak ho rekursu neebe maka kualidade. Ita husu ba parseiru Dezenvolvimentu sira neebe serbisu hamutuk ho UN Women, atu tau konsiderasaun makaas, tau matan ba formandu sira, follow up after training, formandu sira apalika ona teoria neebe sira simu, aplika too neebe ona,” dehan nia.

Iha biban nee, partisipantes ensino Requerente Oecusse, Juliana Quefi agradese ba programa STEP neebe finansia husi ASEAN UK Sage, neebe kanaliza liu husi UN Woman serbisu hamutuk ho Ministeriu Edukasaun ohin finaliza ninia formasaun iha kapasitasaun negosiu.

“Hau agradese ba programa STEP neebe finansia husi ASEAN UK Sage liu husi UN Women serbisu hamutuk ho Ministeriu Edukasaun hodi kapasita ami durante nee, hetan esperensia, tanba nee hau sei aplika iha hau nia moris, hau hahu ona ho negosiu Kiik, Guest House, planu sei halo restaurante kiik ida atu bele fo benefisiu ba hau nia moris liu husi programa ida nee,” dehan nia.

Tuir observasaun STL iha Serimonia enseramentu Formasaun Abilidade ba Partisipasaun Ekonomika, Hakbiit Joventude Rural sira Liu husi treinantu abilidade ba partisipasaun ekonomika (STEP), iha Eskola Bazica Central (EBC), 1 de Maiu Palaban Suku Costa Postu Administrativu Pantemamasaar RAEOA.

(jos)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *