DILI, STLTIMORLESTE.com – Ministru Interior (MI) Francisco da Costa Guterres apela ba ema hotu atu kontinua buka dialogu, partisipasaun no kolaborasaun ho autoridade seguransa sira, tanba seguransa nasional mak fundasaun ba dezenvolvimentu nasaun ida.
Ministru Interior hato’o mensajen nee liu husi Portavos Seguransa Ministeriu Interior, Joao Belo dos Reis iha Edifisiu Ministerio Interior, Kaikoli, Dili, Kinta (7/8/2025).
Nia dehan, relatoriu kona-ba situasaun seguransa hosi loron 28 de Jullu to’o 03 de Agustu 2025 hatudu ona esforsu konstante PNTL iha kombatente krime, prevensaun asidente, monitoramentu transito no kontrolu fronteira.
“Ita fo parabens ba forsa seguransa sira nia dedikasaun no profisionalizmu no halo servisu nafatin ba povu. Hakarak mos aprezia kooperasaun komunidade, inklui relatoriu no kontribuisaun atu sustenta seguransa lokal,” hatete Ministru Francisco.
Governante nee apelu ba ema hotu atu kontinua buka dialogu, partisipasaun, no kolaborasaun ho autoridade seguranza sira, tanba ema hotu responsabilidade kolektivu mak sustenta Timor-Leste ida nebe nabilan liu.
Ministru konvida populasaun atu kontinua alerta, fo kooperasaun, no hatudu solidariedade malu. Komunidade segura sei hamosu nasaun neebe forte.
Kona-ba situasaun atual seguransa nasional, Portavos Joao Belo hatete katak durante semana referidu, situasaun seguransa nasional jeralmente konsidera estavel, ho kontrolu efisiente husi instituisaun PNTL ho koperasaun maximu husi autoridade no parseiru sira hodi ajuda iha prevensaun konflitu nivel lokal nian.
“Polisia kontinua realiza patrulamentu, vijilansia no prevensaun hodi kombate krime konvensional, organizadu no krime transnasional. Operasaun hirak neebe polisia halo konsege detekta no prevene aktus ilisitus krime sira ami relata iha dadus sira iha semana ida nia laran,” tenik Joao Belo.
Tuir nia, durante period mensiona PNTL, rejista iha sistema jestaun insidente ka Incident Management System (IMS) kazu hamutuk 80 ho tipo kazu lima neebe rejista sei konsidera aas nafatin mak hanesan, kazu violensia domestika iha semana kotu 19 sae ba 29 iha semana ida nee nia laran. Kazu asaltu iha semana kotuk 14 sae ba 25, kazu abusu seksua/asalto seksual iha semana kotuk 7 tun fali 6, kazu ameasa iha semana kotuk 1 sae ba 5 no kazu furto iha semana kotuk 5 tun ba 2.
“Husi dadus kazu krime 80, Kapital Dili rejista kazu aas liu ho total 42 no tipo krime violasaun domestika sai nafatin krime neebe okupa kazu aas liu iha Timor Leste husi loron ba loron,” hatete Portavoz Joao Belo.
Kona ba dadus asidente Tranzitu Rodoviara, Joao Belo esplika katak durante semana ida nia laran, Polisia Tranzito no Seguransa Rodoviaria rejista kazu asidente Viasaun hamutuk 54. Total asidente iha semana kotuk 61 ho kanek kman 38, kanek todan 5 no mate 2. Iha semana nee nia laran total kazu asidente 54 rezulta kanek kman 65, kanek todan 11 no mate 4.
Nia dehan, fatores prinsipal neebe kontribui ba asidente sira nee mak kondutor la iha esperiensia, transporte kondisaun aat, maibe kondutores sira obriga nafatin, velosidade la kontrola no konsumu alkohol wainhira kondus transporte.
Portavoz Joao Belo mos esplika kona ba infrasaun ba Kodigu Estrada (Lei 06/2003). Atu regularize movimentu transporte iha estrada publiku, Polisia Tranzito no Seguransa Rodoviaria mos halo piskalizasaun ba utilizador estrada publiku sira hodi prevene asidente no impoin kodigo estrada ba utilizador sira hotu.
Nia dehan, rezultadu piskalizasaun nee, Polisia Tranzito rejista kazu infrasaun hamutuk 2.226 neebe rejista iha sistema IMS no tipo transporte neebe involve iha infrasaun iha semana kotuk transporte governu 5 no semana nee sae ba 42, transporte pribadu iha semana kotuk 485 no semana nee sae ba 2.051, transporte publiku iha semana kotuk 36 sae ba 133.
Tipo infrasaun neebe komete husi kondutores ka motorista sira mak la iha karta kondusaun iha semana kotuk 139 sae ba 501, inspesaun liu prazu iha semana kotuk 107 sae ba 439, kontra sinais iha sema kotuk 28 sae ba 281, la uza kapasete iha semana kotuk 63 sae ba 289 no la lori dokumentu iha semana kotuk 115 sae ba 370 iha semana ida nee nia laran.
Nia esplika katak, reseita husi infrasaun tranzito husi piskalizasaun no operasaun rutina neebe Polisia Tranzito no Seguransa Rodoviaria halo hodi kontrola movimentu transporte iha Viasaun publiku, semana kotuk Polisia Tranzito remete ba kaixa estadu hamutuk US$ 20.987,00, maibe semana nee sei iha failansu iha sistema neebe seidauk bele publika ba maluk sira.
Sirkulasaun transporte estranjeiru pessadu no lizeiro hamutuk 284 neebe tama teritoriu Timor Leste, Polisia Tranzito iha Posto Integradu sira mos rekolla reseitas husi movimentu transporte estranjeiru neebe tama no sai tritoriu Timor Leste iha Fronteira Terestre hanesan, Batugade iha semana kotuk 2.519 no semana nee 2.400, Salele iha semana kotuk 1.246 no semana nee 1.030, Sakato iha semana kotuk 954 no semana nee 735, Oesilo iha semana kotuk 112 no semana nee 20.
Kona ba movimentu sidadaun estranjeiru no reseitas neebe Serbisu Migrasaun kontrola no rejista movimentu ema estranjeiru tama no sai tritoriu Timor Leste no reseitas neebe rejista mak movimentu ema tama hamutuk 8.334 kompostu husi feto 3.390 no mane 4.944, movimentu ema sai hamutuk 8.555 kompostu husi feto 3.404 no mane 5.151. Total ema sai no tama hamutuk 16.889.
Reseitas neebe rekola husi Servisu Migrasaun husi rekolha taxas no multas neebe aplika ba visitante sira hamutuk US$53.960, 00 kompara ho semana kotuk US$ 22.780, semana nee sae ba US$ 31.189,00.
(mik)







