MJ Halao Ezame Sidadania Sai Sidadaun TL iha Oecusse

Foto ilustrasaun

AMBENO, STLTIMORLESTE.com – Ministeriu Justisa (MJ) liu husi Diresaun Konservatoriu serbisu Notariadu no Rejistu Sivil, halao ezame sidadania ba sidadaun estranjeiru neebe hola malu kleur ona ho sidadaun Timor Leste (TL) neebe seidauk iha dokumentus autentiku nuudar sidadaun ida iha nasaun ida nee.

Serimonia abertura ezame sidadaun estranjeiru nee, abertura direitamente husi Diretor Nasional Rejistu Notariadu, Frederico Paulo de Fatima Martins ho Diretor Rejional Rejistu Notariadu no Terra Propriedade Serbisu Cadastru Oecusse, Jose Ase Neno Colo iha Salaun Diresaun Rejional Edukasaun no Solidariedade Sosial Santa Rosa, Suku Costa, Postu Administrativu Pante makassar, Rejiaun Administrativa Espesial Oecusse-Ambeno (RAEOA) neebe partisipa husi sidadasun estranjeiru hamutuk 200.

Tuir Diretor Nasional Rejistu Notariadu, Frederico Paulo de Fatima Martins dehan, ezame nee fasilita husi ekipa Institutu Nasional Linguistika (INL), tanba nee aplika kedan kriteria ba sidadasun estranjeiru neebe atu pasa tenke hatene Istoria Luta Libertasaun Nasional, hatene kanta Hino Nasional Patria-patria, hatene kultura husi nia kaben no tenke koalia lian ofisial ida, maka tetun ka lingua Portuges.

“Ezame nee, ita fo ba ekipa juri husi INL, mak fo ezame ho materia sira mak hanesan, sidadaun sira, tenke hatene istoria, kultura ho lian ofisial rua, tetun ho portuges, ezame nee fo espesial ba sidadaun estranjeiru sira iha RAEOA, sidadaun estranjeiru sira husi munisipiu seluk, konsentra iha Diresaun Nasional Serbisu Notariadu,” dehan Diretor Nasional Rejistu Notariadu, Frederico Paulo de Fatima Martins hafoin abertura ezame sidadaun estranjeiru iha Oecusse, Tersa (17/03/2026).

Nia dehan, iha prosesu ezame nee, nia finalidade ho valor idak-idak mak determina, inklui dokumentu komprovativu sira atu pasa ka lae, tanba sidadaun sira neebe kaben ho sidadaun sira iha Timor-Leste kleur ona, prienxe ona rekejitus liu husi Lei numeru 9/2002, Artigu 11 katak, sira kaben iha Timor liu ona tinan 5 ona.

“Ita nia sidadaun sira nee, tenke komprova ho dokumentu sertidaun kazamentu, balun hela tinan barak ona, sai ona katuas no ferik too agora seidauk hetan nasionalidade, tanba nee mak tinan-tinan ita mai fo ezame espesial ba Oecusse,” nia hateten.

Iha biban nee, Diretor Rejional Rejistu Notariadu, Terra Propriedade no serbisu cadastru Oecusse, Jose Ase Neno Colo dehan, iha tinan kotuk MJ aprova ona diploma ministerial ida, hodi fo fleksibilidade ba sidadaun neebe kaben antes 1999, maske dokumentu la kompletu bele partisipa ezame, liu-liu Pasaporte.

“Imposivel ita husu pasaporte ba sira, tanba barak mai iha tinan 1970 too 1980, sira nia nasaun orijen la hatene ona, tanba nee maka difisil ba sira atu hasai pasaporte, tanba nee maka Governu liu husi MJ, fo fleksibilidade ba sidadaun estranujeiru neebe kaben ou hola malu antes 1999, la presiza aprezenta pasaporte mos sira bele tuir ezame, nee mak ohin ema mai barak mai tuir ezame,” dehan nia.

Nia haktuir tan katak, kalendariu atribuisaun sertifikadu nasionalidade ajenda ona iha loron Restaurasaun Independensia 20 Maiu 2026, sira neebe pasa sei hetan nasionalidade iha loron boot nee.

“Serimonia atribuisaun sertidaun nasionalidade nee, ita planu iha loron Restaurasaun Independensia 20 Maiu 2026. Ita sei atribui nasionalidade ba ita nia inan-aman sira-neebe ohin tuir ona ezame no balun tinan-2025 ezame ona maibe seidauk hetan sertidaun nasiolidade,” nia afirma.

Iha biban nee, Diretor Jose Ase Neno Colo, agradese ba governu liu husi MJ, neebe kontinua iha komitmentu halao ezame sidadania kontinuasaun, tanba tinan kotuk Ministru Justisa deklara iha Otel Oeupu Oecusse katak, IX governu Konstitusional liu husi MJ, iha komitmentu boot atu rezolve sidadania iha Oecusse.

“Tanba saida maka tenke rezolve sidadania nee, tanba ita nia inan aman sira mai Oecusse kleur tiha ona, balun tuir votasaun iha loron konsultasaun popular iha 30 Agostu 1999, maibe hafoin ezerse sira nia direitu iha momentu neeba, ate ohin loron, sira sedauk hetan sira nia direitu nasionalidade iha nasaun TL, tanba nee ita agradese ba MJ neebe produs diploma ministerial ida nee,” dehan nia.

Tuir informasaun neebe STL asesu katak, ezame nasionalidade nee realiza durante loron 3, hahu loron Tersa (17/03/2026) too loron Kinta (19/03/2026), fo oportunidade ba suku sidadaun estranjeiru sira neebe mai husi suku 20, kompostu husi Postu Adminisrativu Passabe, Nitibe Oesilo inklui Pantemakassar, atu tuir ezame nee sidadania TL iha Oecusse.

(jos)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *