DILI, STLTIMORLESTE.com – Ministeriu Koordenador Asuntu Ekonomika (MKAE) koopera ho Embaixada Republika Indonezia iha Dili, hasae rekursu metrolijia legal Timor Leste (TL), liu husi formasaun durante semana ida iha Sentru Kultura Indonezia Dili hahu husi loron 20-27 Novembru 2025.
Serimonia abertura formasaun Metrolojia nee halao Sentru Kultura Indonezia (Pusat Budaya Indonesia (Dili) ho aprezentasaun programa husi Governu Timor Leste liuhusi MKAE no Embaixador Indonezia ba TL ba Timor oan sira hamutuk 10. Formasaun nee hetan apoiu finanseiru husi Indonezia Aid.
Tuir Koordenador Jeral MKAE, Jorge Rui de Carbalho Martins hatete durante nee produtu TL seidauk tama iha merkadu Internasional, IX Governu liuhusi MKAE servisu hamutuk ho Governu Indonezia hasae abilidade ba maluk Timor oan sira atu haree ba kualidade sasan iha Timor Leste para bele tama iha merkadu Association of Southeast Asian Nation (ASEAN) nomos merkadu Internasional.
“Durante nee ita iha produtu agrikultura sira ate ohin loron seidauk bele tama iha merkadu internasional, entaun IX Governu esforsu husu ajuda nasaun hotu neebe mak bele fo sira nia asistensia liuhusi kaliberasaun, formasaun ba metorolojia konformidade ba ita nia kaliberasaun sira, ezemplu ita nia metru sira, datsin neebe tau hodi tetu sasan nomos seluk-seluk tan,” dehan Jorge.
Nia hatete ho ida nee, Diretora Jeral Metorolojia Indonezia nian husi ministeriu Komersiu Industria Indonezia, iha prinsipiu atu ajuda Timor Leste, primeiru atu sertifika ema sira, liu-liu auditoria sira, inspektor sira, laos sira simu ema nia sasan, ema nia datsin maibe iha merkadu nee ema tenke hatene katak ema nee see, nia engineering maibe nia iha kualifikadu atu testu ba ema nia sasan ka lae, tanba Timor Leste tama ona membru Association of Southeast Asian nation, ida nee koalia ona kona ba kualidade no estandarizasaun.
TL tuir nia orgulhu tanba Indonezia sira iha prinsipiu prontu atu ajuda TL. Iha Indonezia sira bolu dehan Murah meriah, tanba besik depois haree husi ideolojia politika ho sosiu kultura, ida nee iha ligasaun ba malu, neebe komprende lalais ho lingua Indonezia duke ho lingua seluk, tanba nee maluk sira ajuda maluk timor oan sira hodi hetan formasaun kona ba metrolojia.
“Ita fo obrigado wain ba Embaixador Indonezia ba TL, Okto Dorinus Manik ho governu Indonezia, tanba durante nee nia tenta buat barak atu hasae kualidade ita nia ema sira abilidade iha IKTL nomos Autoridade Inspesaun Fiskalizasaun Atividades Ekonomia, Santiasaun no Alimentar (AIFAESA) neebe mak tun direta iha terenu, ezemplu AIFAESA halo inspeksaun bar-barak maibe ita tauk hela katak, ema ladun kontente ho ita nia kualidade sasan nomos ita nia asesmentu sira, entaun ita iha Indonezia, durante nee back up hela sira, neebe serbisu lao diak hela,” nia hatete.
Indonezia katak Jorge sempre ho IKTL-AIFAESA fo hela treinamentu ba Timor oan sira, atu nunee sira halo inspeksaun tuir padraun neebe mak rekonhesidu ho estandar ASEAN nomos estandar internasional, tanba nee la hakfodak buat ida, maibe labele kontinua hanesan nee, tenke fortalese ema sira, fortalese institutu para iha futuru gradualmente bele foti ona ho independente katak, iha ona ema neebe estudu kualifikadu ho estandar internasional husi timoroan sira.
Nia hatutan, agora Governu TL liu husi MKAE servisu hamutuk ho Indonezia nomos ho nasaun sira iha ASEAN atu haree Timor oan sira. Timor oan sira neebe akaba ona sira nia estudu ho nivel Lisensiatura, Mastradu no Doutoramentu, iha sertifikasaun ba diploma hanesan, kuandu sira ba servisu ona iha nasaun paizes ASEAN, sira nia sertifikadu nee kualifikadu tuir nivel akademiku neebe Timor oan sira hetan iha nivel akademiku sira iha mundu internasional, tanba nee MKAE tenta servisu makaas atu atinji buat sira nee, para Maubere Oan nee sai ho ninia abilidade rasik, bele koalia duni laos ba atu.
Iha oportunidade hanesan, Embaixador Indonezia ba Timor Leste, Okto Dorinus Manik dehan, atividade ida nee nuudar pasu krusial ida, iha kooperasaun ekonomika bilateral Indonazia nian ho Timor Leste.
“Ami agradese tanba TL sai membru ASEAN, buat ida nee ami halo durante tinan barak nia laran, ami kontinua kolaborasaun ho metrolojia, nia apoiu fo asistansia fo protesaun ba konsumidor, ita labele bosok ho datsin merkadu nian. Buat sira-nee hotu diak atu nunee ita bele rasionaliza regulamentu sira hotu, nunee ita nia kolaborasaun bele kontinua no tinan oin ita mos sei kolabora ho Indonazia ba laboratoriu,” dehan Embaixador nee.
Nia dehan tiha ema nain 10 mak partisipa iha formasaun nee sira sei joven, sira nia entuziazmu sei aas no seriu atu ajuda. Haree belun sira husi Metrologi trata sira hanesan familia tanba iha fulan hirak liu ba mos fo ona treinamentu iha Kupang kona ba Metrolojia legal, tanba nee sira neeba partisipa iha formasaun nee, sai ona pioneiru ba dezenvolvimentu TL iha futuru.
Nunee mos Sri Astuti nuudar Diretora Metrolojia Diresaun Jeral Protesaun Konsumidor no Ordem Komarsiu Republika Indonazia hatete metrolojia legal bazeia ba regra metrolojia nia natureza internasional, nunee kilo 1 iha nasaun neebe deit tenke hanesan. Metrolojia legal, iha TL iha ona, tanba nee ho asistensia husi Indonezia hodi dezenvolve nia rekursus humanus oinsa bele hetan fiar husi merkadu internasional, nunee komunidade labele desvaloriza no fiar katak Timor Leste kumpri ona padraun internasional ba nia aan rasik.
“Hau haree maluk timor oan sira, liu-liu joven sira hamutuk nain 10 tuir formasaun metrolojia legal iha Dili, entuziazmu no husi MKAE apoiu makaas. Ida nee krusial atu fornese orientasaun kona ba regulamentu sira, neebe prepara hela iha TL, inklui atu implementa atividade sira, asegura katak uza instrumentu teste nian ba tranzasaun sira no oinsa atu monitoriza.
TL bele avansa liu tan, liu-liu iha povu nia leet, tanba sasukat nee sinonimu ba nasaun ida nia moris diak no Timor oan sira tenke servisu makaas serbi sira nia rain.
Nia dehan, sistema sai sasukat metrolojia, tenke halo akompanhamentu, signifika katak abilidade hahu husi ema, nunee laos ema hotu deit mak bele hetan teste iha metrolojia legal. Tenke hetan garantia husi governu, matodu neebe uza tenke hetan aseitasaun internasional.
Timor Leste oras nee sai membru ASEAN, forum metrologia legal iha Indonezia nee bazeia ba Timor Leste. Aleinde metodu, elementu povu nian mos tenke iha kompetensia, rekursu umanu tanba sira mak garantia governu ninia sustentabilidade. Tanba nee tenke enforsa husi governu, garantia katak onestidade importante asegura konfiansa publiku iha mundu internasional.
Jornalista: Joseph Koa
Editor: Joseph Koa







