MNEK Sosializa Mata Dalan ba ASEAN iha Baukau

Ekipa Ministeriu Negosiu Estrajeiru no Kooperasaun foto hamutuk ho Autoridade Munisipal no Suku iha salaun Sentru Konvensoens Vila Antiga Baukau, hafoin remata abertura sosializasaun mata dalan ba ASEAN. (Foto: STL/Tomas Reis)

BAUKAU, STLTIMORLESTE.com – Ministeriu Negosiu Estrajeiru no Kooperasaun (MENK) sosializa mata dalan ba ASEAN iha Munisipiu Baukau.

Diretor Nasional Asuntu Politiku Seguransa ba ASEAN husi MNEK, Sidonio Martins esplika, sosializa mata dalan ba ASEAN orienta husi Governu ba MNEK atu introduz pilar ASEAN nian ba Autoridade Munisipiu, Postu, kargu diretor, linha Ministerial sira inklui Autoridade Suku sira nuudar faze preparasaun ida antes fulan Outubru tinan nee Timor Leste ofisialmente sai membru plenu ba ASEAN.

“Objetivu husi sosializasaun nee atu habelar informasaun kona-ba ASEAN nian, tanba ASEAN iha pilar tolu, pilar seguransa, ekonomia no sosio kultural nomos habelar progresu roteiu neebe lider ASEAN sira fo ba ita,” hateten Sidonio ba jornalista sira iha salaun Sentru Konvensoens Vila Antiga, Baukau, Kinta (26/06/2025).

Nia sublina, objetivu sosializasaun nee atu habelar informasaun kona-ba pilar seguransa, ekonomia no sosio kultural inklui progresu roteiu neebe lider sira iha ASEAN aplika ba Timor Leste kompostu kriteiru hitu, mak hanesan estabelese embaixada, sinkroniza lei domestika ASEAN nian, vistu pasaporte komun no seluk tan neebe prezisa Timor Leste prienxe.

Maibe Timor Leste mos presiza tan kondisoens infraestrutura hanesan Aeroportu, Hospital, Hotel, Sentru Konvensoens, maibe tenke padraun International, tanba Timor Leste sai ona plenu ASEAN sei hetan vizitante barak liu liu enkontru simeira bainhira deside iha Timor Leste.

Nia fundamenta, kriteiru refere kuaze Timor Leste prienxe ona no kondisoens balun sei falta, maibe sei prienxe iha tempu badak hodi sai membru plenu ASEAN, tanba deside ona liu husi enkontru Simeira 46 neebe realiza foin lalais nee iha Kuala Lumpur, Malazia.

Nunee liu husi sosializasaun refere objetivu ida husi servisu hamutuk ho Autoridade Munisipiu, Postu, diretores, linhas Ministerial sira iha nivel munisipiu nomos Autoridade Suku sira molok fulan Outubru tinan nee.

“Sosializasaun nee mos ita atu servisu hamutuk, tanba tama Asean nee servisu koletivu koordenasaun no kooperasaun, tanba nee asuntu nasional, nunee ita tenke tula liman hamutuk atinji ita nia objetivu,” Sidonio akresenta.

Reprezentante Prezidente Autoridade Munisipiu Baukau, atual Sekretaria Munisipal Asuntu Sosial, Maria Celestina Viegas konsidera, sosializasaun dalan ba ASEAN nee importante tebes, tanba bele sosializa informasaun ASEAN nian ba Autoridade Suku no Postu sira hatene preparasaun sira ba ASEAN nian.

“Sosializasaun ida nee espera katak ami nia membru Konselhu Koordenasaun Munisipal no Konselhu Konsultivu Munisipal husi Suku 62 partisipa iha nee bele fahe informasaun nee ba komunidade sira hatene ita nia prepasaun adezaun ASEAN nee too ona iha neebe, tanba planu Governu nian fulan Outubru ita sei tama ba membru ASEAN nian,” Maria Celestina Viegas argumenta.

Sekretaria Munisipiu Baukau nee katak, adezaun Timor Leste ba ASEAN importante tebes, tanba sei iha kooperasaun diak liu tan ho nasaun sira iha ASEAN hodi dezenvolve setor sira iha Timor Leste.

Enkauntu Timor Leste sai membru plenu ASEAN, Xefe Suku Maluru husi Postu Administrativu Matebian, Munisipiu Baukau, Nuno Florindo la konkorda, tanba sei iha impaktu ba Timor Leste bainhira ofisializa ona sai membru plenu ASEAN.

“ASEAN nee organizasaun ida neebe boot, haree liu ba aspetu sosial, ekonomia no kultura ita seidauk bele, tanba ASEAN nee organizasaun neebe kompetativa, ita koalia kona-ba intervensaun ASEAN nian nee la benefisiu ba Timor Leste, tanba ita iha rekursu umanus fraku, nesesidade sekundaria ita seidauk hatene,” hateten Nuno Florindo.

Tuir Autoridade Suku Maluru nee katak, ASEAN nuudar organizasaun neebe kompetetor neebe nasaun sira neebe membru ASEAN avansa ona ba nesesidade sekundaria nian halo robotika no seluk tan, maibe Timor Leste seidauk bele, tanba sistema Edukasaun sei fraku.

Nunee mos koalia kona-ba rekursu umanus, Timor Leste sei hakdasak, tanba joven feto mane neebe balun iha kapasidade no potensialidade atu kompete haruka fali ba rai liur hodi servisu hanesan atan, nee sei fo impaktu makaas ba povu kiik sira, bainhira Timor Leste ofisialmente sai ona plenu ASEAN.

Tanba bainhira sai ona membru plenu ASEAN, potensial Timor Leste sei okupa husi rekursus umanus estranjeiru, nunee husi lider nasional sira atu fo atensaun, bainhira Timor Leste sai membru plenu ASEAN tenke tetu aspetu hotu.

Entretantu sosializasaun dalan ba ASEAN realiza iha Sentru Konvensoens Vila Antiga Baukau, neebe hetan partisipasaun masimu husi Autoridade Munisipiu, Postu, diretores, linhas Ministerial sira iha Baukau inklui Autoridade Suku sira.

(tom)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *