DILI, STLTIMORLESTE.com – Ministeriu Saude (MS) hamutuk ho Ministeriu Edukasaun (ME) no Organizasaun Mundial Saude (OMS) inklui parseiru sira seluk diskute projetu Say No To 5s (Starvation, Soil-Transmitted Helminthiasis, Skin Disease, Smoking, and Sugary/Alcoholic Drinks) in School no kontribui ba dezenvolvimentu Timor Leste (TL) nia labarik sira.
Visi Ministru Fortalesimentu Institusional Saude (VMFIS), José dos Reis Magno dehan, progresu neebe alkansa iha 2025 ba ambito inisiativa “Say No To 5s”, jenerozamente hetan apoia husi KOICA. Inisiativa iha nee kombate hasoru ameasa lima kritikas ba potensial estudante sira nian hanesan hamlaha, parazitas intestinais, moras katar iha kulit, suar tabaku no konsumu bebidas asukaradas no alkolikas liu husi abordagem integrada neebe promove ambiente eskola sira mais seguru, saudaveis no favoraveis ba aprendizajen, neebe sei kontribui ba dezenvolvimentu umanu sustentavel ba TL.
Nia dehan, projetu nee ho durasaun tinan 4 ho valor investimentu US$ 7,86 millaun, implementa husi WFP no OMS, ho kolaborasaun estreita ho Ministeriu Saude no Ministeriu Edukasaun.
“Iha 2025 ita alkansa marku importante iha fortalesimentu saude eskolar no ba bem-estar infantil. Tanba foin dala ida ita nia pakote ba kuidadus saude primariu ba edukasaun bazika ita implementa iha pais laran tomak, abranje ba rihun 262 estudantes, iha eskolas 1.376, ho relatóriu 99,8% liu husi DHIS2, neebe mak konsolida abordajen bazeia ba evidênsias,” esplika Visi Ministru nee liu husi nia diskursu neebe halao iha Salaun City 8 Manleuna, Segunda (15/12/2025).
Nia relata, kona-ba kombate parazitas intestinais, estudantes rihun 294 mak hetan desparazitasaun iha Munisipiu 14, ultrapasa meta neebe rekomenda husi OMS. Nunee mos iha aumentu prevalensia iha munisipius balun reforsa nesesidade atu mantein tratamentu regular no fortalese intervensoens kona-ba bee moos, saneamentu no ijiene.
“Ita mos halo espansaun ba modelo sala saudavel, hamutuk unidades 11 neebe operasional iha Munisipiu 4, hodi benefisia estudantes liu 4.700 hodi asegura atendimentu iha emerjensia no referensias oportunas. Liu husi parseria ho OMS ita reforsa resposta ba ameasa emerjentes, inklui prevensaun ba raiva, asaun ba kontrolu tabaku iha eskolas no intervensaun iha seguransa alimentar no nutrisaun, neebe sai esensial hodi prevene hamlaha no redus. Konsumu ba bebidas asukaradas,” nia hateten.
Nia subliña, husi progresu sira nee preokupa hela ho projetu remata iha Junu 2026. Servisu dadaun nee labele para deit nunee.
“Atu garante sustentabilidade, hau propoin asaun prioritaria tolu hanesan mantein pakote kuidadus saude primarius iha eskolas, integra formalmente enfermeiru eskola sira iha sistema edukativu no asegura kontinuidade ba sala saudavel sira, reforsa polítikas eskolas livres husi fuma ka suar tabaku, labele faan aihan no bebidas neebe la saudaveis iha aredor eskolar,” nia koalia.
Iha fatin hanesan Diretur Diresaun Nasional Edukasaun Exklusivu Asaun Sosial Eskolar iha Ministeriu Edukasaun, Fernando Soares informa, estabelesimentu sala saudavel ba Munisipiu Haat no eskola hamutuk 11 no mos alunu hamutuk 2.602 hetan ona rastreiu, neebe hetan apoiu husi OMS neebe servisu hamutuk ho Ministeriu Saude no fo orientasaun hodi distribui aimoruk lumbringa ba alunu sira hamutuk 2.995.
“Benifisiariu ba sala saudvel sira neebe hamutuk rihun 3 resin alunus mak hetan benifisiu ba sala saudavel,” nia informa.
Nunee mos Reprezentante OMS iha TL, Arvind Mathur husu agradese ba Ministériu Edukasaun, Ministériu Saude no KOICA ba sira nia parseria neebe metin iha ambitu projetu dehan lae ba 5S. Ba kolaborasaun ida nee, saude eskolar iha TL para ona atu sai deit konseitu ida no sai ona realidade konkreta ida, ho impaktu diretu ba labarik sira nia aprendizajen no moris-diak.
“Iha 2024 ba dala uluk, Pakote Kuidadu Saude Primáriu iha ensinu baziku (PKSP) implementa iha teritoriu tomak maizu menus labarik 270,000 hetan triajen, besik 300,000 simu tratamentu desparasitasaun, no atividade vasinasaun no promosaun saúde nian too iha eskola sira iha teritoriu tomak,” Arvind esplika.
Nia deklara, progresu ida nee reprezenta mudansa estrutural neebe signifikativu, muda husi kampaña sira dala ida deit ba sistema kontínua ida husi prestasaun servisu esensial iha eskola sira. Numeru sira nee importante – laos deit tanba sira reprezenta loron uitoan liu neebe lakon tanba moras, maibe tanba sira fo sinal ba mudansa fundamentál ida.
Nia haktuir, dehan Lae ba 5S ajuda ona harii pilar oioin neebe agora presiza atu konsolida mak dalauluk, padraun nasionál seguransa eskolar nian, neebe hetan apoiu husi avaliasaun sira neebe permite identifikasaun ba prioridade hadiak nian, daruak modelu sala saudavel agora iha sala saude no bem-estar eskolar 11, vizita estudante liu 3,000 no refere ona 77 estudante, hatudu oinsa sala saúde no bem-estar eskolár hamenus auzenteizmu no hametin dalan kuidadu no referal nian.
Modelu ida nee tenke hetan rekoñesimentu, finansiamentu eskola nuudar parte permanente ida husi ambiente eskola nian.
Jornalista: Jeniche da Costa
Editora: Domingas Gomes







